/nginx/o/2011/12/12/872690t1h8d38.jpg)
Tarbijahindade kallinemine oktoobris septimbriga võrreldes 0,2 protsendi võrra tähendab suure tõenäosusega seda, et selle aasta keskmine hinnakasv ei jää madalamaks kui 4 protsenti, samas on see vaid eelmäng aasta alguse elektrituru avanemisega kaasnevale hinnatõusule, tõdes Swedbanki Balti investeerimiskeskuse analüüsi osakonna juhataja Kristjan Tamla.
Aasta kahel viimasel kuul mõjutavad hinnakasvu enim ilmselt viimaste nädalate jooksul aset leidnud kütusehindade alanemine ja maailmaturu toiduainete suvise hinnakasvu võimalik edasikandumine tarbijahindadesse. Nii näiteks on täna bensiinihind Tamla sõnul keskmiselt 5 protsendi võrra odavam kui oktoobrikuise THI (tarbijahinnaindeksi-toim) kogumisperioodi ajal.
«Samas on see kõik eelmäng uue aasta algusele kui elektrituru vabanemisega kodutarbijale leiab aset ühekordne hinnataseme tõus,» märkis Tamla. Hetkel oleme arvestanud keskmiselt 20-30 protsendi suuruse hinnatõusuga. Kui võtta aluseks, et Eurostati andmetel on elektri osakaal Eesti tarbijakorvis ca 3,4 protsenti, siis puhtalt neid kahte numbrit omavahel korrutades võib see tähendada ca 0,8 protsendi suurust tarbijahindade taseme tõusu,» lausus Tamla.
Tamla toonitas, et siin on väga palju lahtisi otsi. Nagu näiteks, milliseid pakette täpselt valima hakatakse, kuidas statistikaamet väga paljude erinevate pakettide pealt keskmist elektri hinda arvutab ja kuidas vabaturul kaubeldav elektri hind aasta jooksul kujunema hakkab.
«Kindel on see, et aasta alguses toimub tarbijahindade tasemes ühekordne suuremat sorti hüpe,» lausus Tamla. Aasta edenedes sõltub aga võimalik mõju tema sõnul juba sellest, kuidas vabaturu hind kujuneb. Kui siiani oleme harjunud, et elektri hind tõuseb teatud aja tagant mingite kindlate administratiivsete otsuste mõjul, siis edaspidi hakkab see muutuma ilmselt kuust-kuusse. Sellega muutub tõenäoliselt ka üldine tarbijahinna inflatsiooninumber kuust-kuusse tema sõnul oluliselt heitlikumaks.