Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Lugeja küsib: kas on lubatud inglise ja eesti segakeelsed nimed?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Kakskeelne poesilt Beebicenter.
Kakskeelne poesilt Beebicenter. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Kas tänapäeval on lubatud inglise/eesti segakeelsed asutuste nimed, nagu Beebicenter, Kodustudio jne, soovis teada üks Tarbija24 lugeja.

Vastab keeleinspektsioon peadirektor Ilmar Tomusk.

Asutuse nime valik on Eesti seaduste kohaselt vaba, keeleseadusega sellele mingeid piiranguid seatud ei ole. Keeleseaduse kohaselt peab eestikeelne olema avalik teave (viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus, välireklaam, juriidilise isiku teadaanded). Kui aga võõrkeelne ettevõtte nimi sisaldab ka ettevõtte liiginimetust  (nt Olympic Casino, Candy Shop, Alcatraz Club, Reval Cafe), tuleb liiginimetus (kasiino, kauplus, klubi, kohvik) esitada ka eestikeelsena.

Segakeelsed nimed on inetud, kuid neid ei saa ära keelata, nii nagu ei saa keelata vanemail panna oma lastele võõrapäraseid või eesti keelesüsteemi sobimatuid nimesid.

Tagasi üles