Tarbijakaitseamet elektrilepingutest: keerulises keeles ja tüüptingimused peidus

Alajaam. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tarbijakaitseamet vaatas üle nelja elektrimüüja lepingute tüüptingimused ja leidis hulga puudusi. Peamine etteheide on  lepingute liiga keeruline ja spetsiifiline sõnastus, millest tavatarbijal on väga raske aru saada.

Üle on vaadatud Eesti Energia, 220 Energia, Elektrum Eesti ja Imatra Elektri lepingud. Nende ettevõtete tähelepanu on juhitud leitud puudustele, kuid amet ei ole veel saanud tagasisidet ettevõtjatelt.

«Lepingud on koostatud oma ala professionaalide ja väga tarkade inimeste poolt ja  sisaldavad hulgaliselt spetsiifilisi termineid. Tavatarbijale ei pruugi see kõik olla paraku arusaadav,» ütles tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste. «Oluline on kirjutada nii, et tüüptingimused oleksid ka inimestele arusaadavad. Samuti pole osades lepingutes tingimused mitte alati kõige paremini leitavad.»

Tarbijakaitseamet leidis veel, et viivisemäärad võiksid lepingutes olla väiksemad, kuna elektrimüügi puhul on tegu elutähtsa teenusega. Börsihinnast sõltuvate pakettide puhul peaksid hinna kujunemise alused olema selgemalt ja arusaadavamalt tarbijate jaoks välja toodud. «Ega väga hästi ei ole selgitatud, millest hinnakomponendid koosnevad ja kuidas hind kujuneb,» ütles Sooniste. «See on ka meie poole pöördunud inimeste peamine mure, et ei saada aru, kuidas tekib börsihind.»

Ka lepingute muutmise ja lõpetamise tingimused on tarbijakaitseameti hinnangul ebaselged ning osalt ka tarbijate huve kahjustavad. Meie seisukoht on, et eriti pikkade lepingute (2-3 aastat) puhul ei ole mõistlik rakendada lepingute sama pikka automaatset pikenemist, kuigi otseselt pole see võimalus keelatud, rääkis Sooniste.

Tarbijakaitseameti käest on elektrituru avanemise kohta küsinud selle aasta jooksul 320 inimest ja see on alla ühe protsendi kogu pöördumistest, mis ametisse tehakse. «Need ei ole kaebused, vaid peamiselt küsivad inimesed infot,» ütles Sooniste.