/nginx/o/2009/04/02/157859t1h5bd4.jpg)
G20 riikide liidrite äsjane kohtumine Londonis kinnitab riigikogu liikme Marko Mihkelsoni sõnul juba mõnda aega levivat arvamust - lääneriikide poliitiline ja majanduslik ülemvõim maailmas on hakanud taanduma.
Mihkelson: lääneriikide ülemvõim on lõpukorral
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui veel viimase tõsisema kriisi ajal kümmekond aastat tagasi tegid otsuseid 7 maailma juhtivat (demokraatlikku) tööstusriiki, siis nüüd on nii Hiina, India, Brasiilia, Saudi Araabia, Mehhiko, Lõuna-Korea, Indoneesia kui teised kindlalt laua taga,» kirjutas Mihkelson oma blogis.
«Nendeta pole tänases globaalses maailmas kuigi mõeldav mingigi arvestatava ja püsiva arengutrendi määramine. Olgugi, et Euroopa Liit ja USA annavad kokku ligemale 60 protsenti maailma SKTst, on nende mõju ja haare nõrgenev.»
G20 riigid kogunesid esimest korda rahandusministrite tasemel 1999. aastal Berliinis. Viimased kaks kohtumist, Washingtonis ja Londonis, on peetud aga juba kõige kõrgemal tasemel.
«Eks ole mõjutajaks mõistagi rahanduskriis, kuid selletagi on Hiina ja teiste esiletõus märgatav,» leidis Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv poliitik.
G20 riigi (nende hulgas Eesti kui ELi liikmesmaa) majandused annavad täna kokku 85 protsenti maailma SKTst, neli viiendikku maailma kaubandusest ja kaks kolmandikku maailma elanikkonnast.
Mihkelsoni sõnul on huvitav, kas ja kuidas jaotuvad käimasoleva kriisiga ümber maailma majanduse ja poliitika jõujooned.
«London andis vähemalt indikatsioone, et lääneriikide unilateraalsus suurotsuste tegemisel jääb eelmisse sajandisse. Uuel ajastul on globaalne maailm toonud otsustajate sekka uued mõjutajad ning see võib eelolevatel aastatel oluliselt muuta maailma poliitilist kaarti.»