/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/01/27/123765t1h3781.jpg)
Reedel Helsingis kohtunud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja tema Soome kolleeg Mauri Pekkarinen leppisid kokku, et mõlemad pooled peavad merekaabli Estlink 2 ettevalmistustega kiiresti edasi minema.
Eesti ja Soome otsustasid Estlink 2 projektiga edasi minna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Leppisime kokku, et kiiremas korras tuleb arendada projekti, mis võimaldab Põhjamaade ja Baltimaade eletriturud ühendada,» ütles Parts.
Eesti ja Soome majandusminister leidsid, et Eesti ja Soome võrguettevõtted, OÜ Põhivõrk ja Finngrid esindajad peavad kiiremas korras maha istuma ja Estlink 2 merekaabli rajamise üksikasjad läbi arutama.
Eesti on lubanud Euroopa Liidule avada oma elektrituru 1. jaanuaril 2013 ning Parts kinnitas oma Soome kolleegile, et Eesti seda ka teeb.
«Eesti on lubanud avalda 1. jaanuarist 2009 oma eletriturust 35 protsenti, selles osas me peame veel kodutööd tegema, muutma oma seadusi ja kooskõlastama seisukohti Läti ja Leeduga,» sõnas Parts.
Partsi sõnul on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ette valmistamas elektrituru seadust, milles saavad lahendatud elektrituru avamisega seotud küsimused. Ministri sõnul peab seadusega väljatulemiseks riigikogu kõigepealt vastu võtma oma menetluses oleva energiamajanduse arengukava.
Soome võrgufirma Finngrid esindajad on öelnud, et nendepoolse investeerimisotsuse eelduseks merekaabli rajamiseks on Eesti elektrituru avamisega seotud seaduste muutmine.
Euroopa Liit otsustas toetada Eesti ja Soome vahelist Estlink 2 merekaablit 100 miljoni euro ehk üle 1,5 miljardi krooniga. Estlink 2 võimsuseks on kavandatud 635 megavatti ja selle hinnanguline maksumus on 250 miljonit eurot ehk 3,9 miljardit krooni.
Parts nimetas spekulatsioonideks väljaütlemisi, et Estlink 2 võib Euroopa Liidu toetusest ilma jääda. OÜ Põhivõrk juhatuse esimees Lembit Vali on öelnud, et 100 miljoni euro suuruse toetusega on probleemid, kuna ELi seatud tähtajaks, 2010. aasta sügiseks ei suudeta konkursse läbi viia ning projekti rahastamiseks tuleks taotleda Euroopa Liidult erandit.
«Siin on rohkem sellist müra ja rahastamisega erilisi probleeme ei ole,» lausus Parts.