Aedniku soovitused novembris

Toalilled vajavad hoolt ka talvel. Foto: Henn Soodla/Pärnu Postimees

Aianduskeskuse Hansaplant aednikud jagavad näpunäited, mida teha novembris.

TOAS

•Toalilledel on puhkeperiood. Kasta ja väeta neid ettevaatlikult!

• Keskendu oma toarohelusele. Rohelised taimed aitavad pimeduse stressist kergemini üle saada!

• Jälgi, et toalilledel oleks piisavalt valge. Tõsta nad aknale lähemale või kasuta taimevalgustuslampe. Aknal olevatel taimedel pööra paari nädala tagant päripäeva külge. Korraga ei tohi rohkem kui ühe neljandiku pöörata. Sedasi tegutsedes saab taim ühtlasemalt valgust ja ühtlasi on ka võimalus tal paremini silm peal hoida.

• Talvise aja nuhtluseks on toalillede kahjurid ja haigused, sest kui me ei suuda pakkuda taimedele õigeid tingimusi on nad vastuvõtlikumad  kahjuritele nagu kedriklest ja villtäid. Aitab roheline seep. Villtäide vastu aitab Actara. Pritsida tuleb kaks korda kahe nädala tagant. Pritsida nii taime kui mullapinda!

• Puhasta taimi Substrali puhastussalvrätiga ja kasuta leheläiget. Tolm häirib pimedal - talvisel ajal taimede fotosünteesi.

• Külma klaasi vastas võib taimeleht või õis külma saada!  Akent avades tuleb lilled eelnevalt ära tõsta. Taim võib külma saada ka siis, kui avate selle vaid hetkeks, et linde toita või laps tuppa kutsuda.

• Radiaator aknalaua all muudab õhu enamikele lilledele liiga kuivaks.  Piserda taimi vähemalt paar korda nädalas. Pea meeles, et vesi peab jõudma taimeni sooja uduna, mitte külmade suurte piiskadena.

• Aknalaud on külm ja jahutab ka lillepotti ja selles olevat mulda ehk lillepotis olev muld on paari kraadi võrra toatemperatuurist madalam. Kasta tuleb harvem.

• Külmast mullast ei saa taimed vähese päikesevalguse korral kätte paljusid eluks vajalikke mikroelemente. Sellisel juhul on kasulik anda lisaväetist. 

 ÕUES

• Ära jäta viimast niidetud rohtu murule vedelema – see ei kuiva seal enam, vaid rikub muru. Riisu ka viljapuude alused lehtedest puhtaks!

• Lõika tagasi suureõielised elulõngad ja kata taimed kuiva turbaga.

• Kui roosid on veel muldamata, siis tee seda nüüd. Püsivate külmade saabudes kata mullatud roosid kuuseokstega või ehita nendele peale madal tunnel.

• Kontrolli üle aiapiirded, et metsloomad ei pääseks aeda. Kui aiapiirdeid pole, pritsi põõsaid ja puid loomade peletamiseks Plantskydiga.

• Vii potiroosid võimalikult jahedasse kohta talvituma! Parim temperatuur on +2C kuni +5C. -taimede juure tegevus aktiviseerub +9 kraadi juures seda on hea teda paljude taimede puhkamise juures. Reeglina on muld õhutemperatuurist veel 1-2 kraadi madalam - kuiv muld vähem, niiske rohkem.

• Seo igihaljaste rododendronite võrad kokku ja enne maapinna külmumist torka nende ümber tugikepid, nagu ehitaks püstkoda. Hiljem on sinna ümber mugav varjutusriiet sättida. Pea meeles et pakasekaitse kangas ega katteloor ei sobi rododendronite katmiseks!

• Vaatamata sügisvihmadele kasta kanarbiku- ja eerikapotte. Korra kuivale jäänud pott võib taime inetuks muuta.

• Valmistu peatselt algavaks lumetõrjeks. 

• Kaitse noorte puude tüvesid metsloomade eest! Selleks sobivad paremini spetsiaalsed spiraalkaitsed ja roomatid.

• Pane üles toidumajad ja alusta lindude söötmist: nii meelitad aeda asjalikud taimekaitsjad.

• Säti talvituma ka õrnemate taimedega aiavaasid. Vii nad varjulisse kohta (külm kasvuhoone), keera külili ja kata puulehtede- ning varjutuskangaga. Täiesti katmata ja omale kohale võid jätta mägimändide taimekastid.

• Hiired ja rotid ootavad toitmist. Meeles tuleb pidada, et kui neid on harjutatud juba mürksöötadega tuleb hoolikalt jälgida, et mürk oleks alati olemas. Tänapäevased näriliste mürgid on nimelt söötmürgid, mis meelitavad nad ligi. Isegi kui mürk on otsas on ahvatelv lõhn kohal. Süüa on vaja ja nii on roosi, viinapuud, viljapuude koor jne meeldivaks aseaineks. Rottidel on ebameeliv komme varuda endale talvevaru ja nii tundub külmade saabudes et mürksööta kulub rohkem kui linnusööta. Lind koputab ja palub, näriline lihtsalt võtab.