/nginx/o/2011/09/19/757420t1hf054.jpg)
Riigi Kinnisvaral on CO2 heitmekvoodi müügist saadud tuluga teostatavate projektide seas kümme taolist, mis ei pruugi õigeks ajaks valmis saada, ähvardades nii nende rahastamist.
10 RKASi kvoodiprojekti ei pruugi tähtajaks valmida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kyoto protokolli alusel toimuva CO2 heitmekvoodi müügist saadava raha eest korraldab Riigi Kinnisvara investeeringute teostamist 490 avaliku kasutusega hoones. Investeeringuteks on mõeldud 146,5 miljonit eurot.
Projektid peavad valmis olema 17. detsembriks. Tänaseks on see saavutatud 409 hoonega, mille hulgas on 116 kooli- ja 51 lasteaiahoonet. Ehitustööd käivad veel 80 objektil, millest omakorda kümme on RKASi kõrgendatud tähelepanu all kui potentsiaalset üle tähtaja minevat projekti.
«Küsimus on siis selles, kui palju on selleks ajaks abikõlbulike töid tehtud ja kas kvoodiostja aktsepteerib üle tähtaja läinud tööde rahastamist või mitte. Ehitajad juba teostatud tööde eest saadud tasu tagasi maksma ei pea,» vastas CO2 projektidirektor Andrus Kõre küsimusele, mis saab, kui mõni objekt pooleli jääb.
Lihtsustatult öeldes – kui kvoodiostja tähtaja ületamisega nõus pole, peab raha välja käima riik.
Kõre sõnul monitooritakse mainitud kümmet projekti sisuliselt ööpäevaringselt. «Ehitusel teostatavate tegevuste jälgimise detailsuse aste on viidud vajadusel kuni ühe päeva täpsuseni välja. Kontrollitakse töögraafikuid, tööde teostamiseks vajalike materjalide tarneid, vajaliku tööjõu olemasolu ning hõivatust,» ütles ta.
Kõre lisas, et eelpool märgitud jälgimissüsteemiga on RKAS seadnud igale objektile nn punase joone, mille ületamisel võetakse koheselt kasutusele täiendavad meetmed.
Üks neist objektidest on Tallinna Transpordikooli peahoone, mille eelmise peatöövõtjaga (konsortsium OÜ Elinord Ehitus ja Facio Ehituse OÜ) lõpetati leping 2. oktoobril kuna töövõtja ei suutnud järgida ei ajagraafikus ega ehituslepingus sätestatud tähtaegu ning mahajäämus süvenes.
«Ehitustööde lõpuni viimiseks korraldasime uue riigihanke ja valisime välja uue töövõtjaga, kes viib kokkulepitud tööd lõpule mahus, mis võimaldab maksimaalselt ära kasutada objektile määratud saastekvoodi müügitulu.»