Asutusevälise konkursiga asub tööle vaid kolmandik tippametnikest

Avaliku teenistuse aastaraamatu esitlus. Pildil vasakult rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Kaido Paabusk, halduspoliitika asekantsler Agris Peedu ja riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik Cerlin Pesti. Foto: Liis Treimann

Vaid 34,2 protsenti kõrgetest ametnikest sai mullu oma koha läbi asutusevälise konkursi, sest ametisse määramiseks leitakse muud võimalused.

«Kõrgemad ametikohad, juhid ja nõuniku tasemel ametikohad peaksid olema täidetud avaliku konkursiga, aga tegelikult täidetakse suurem osa ametikohtadest ilma avaliku konkursita muid teid kasutades, kas edutades või kohusetäitjaks määrates,» ütles rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonnajuhataja Kaido Paabusk täna avaliku teenistuse aastaraamatu esitlusel.

Nimelt näevad seadused konkursikohustuse teenistusse võtmisel ette teatud ametnike gruppidele (näiteks kohtunikud, kõrgemad päästeametnikud, kõrgemad ametnikud jne), kuid samas on võimalikud erisused konkursiväliseks töölevõtmiseks.

Kuna seadus lubab ametnikku teenistusse võtta ka kohusetäitjana, siis seda võimalust on ametiasutused aktiivselt kasutanud. Kõrgematest ametnikest asus 2011. aastal teenistusse asutusevälise konkursiga vaid 34,2 protsenti ametnikest.

«Uue avaliku teenistuse seadusega peaks see kardinaalselt muutuma – see ütleb selgelt, et mitte ainult kõrgematele ametikohtadele, vaid kõikidele ametikohtadele peaks reeglina toimuma konkurss,» lisas Paabusk.

2011. aastal asus teenistusse 2459 riigi- ja KOV ametnikku, moodustades 9 protsenti kõikidest ametnikest. Võrreldes 2010. aastaga on teenistusse asujate osakaal tõusnud 1,5 protsenti.

Kõikidest 2011. aastal riigi ametiasutustes teenistusse asujatest läbisid asutusevälise konkursi umbes pooled ametnikud (49 protsenti ametnikest). Avaliku teenistuse avatuse printsiipi silmas pidades peaks konkurssidega teenistusse võetud ametnike osakaal olema suurem.

Avalikku teenistusse saab asuda kas konkursi tulemusena või ametisse nimetamise kaudu. Konkursse korraldatakse kas asutusesiseselt või -väliselt. Asutusesisese konkursiga antakse võimalus vabale ametikohale kandideerida asutuse või haldusala sees.

Asutusevälise ja -sisese konkursiga teenistusse asujate osakaal on 2010. aastaga võrreldes jäänud sarnaseks ning konkursi kaudu nimetati ametisse 55 protsenti kõikidest teenistusse asujatest.

Riigi kui tööandja seisukohast on oluline, et üha rohkem vabasid ametikohti täidetakse asutuseväliste konkursside kaudu. Asutuseväliste konkursside läbiviimine loob võimaluse avaliku teenistuse suuremaks avatuseks, võimaldades ühelt poolt ametikohtadele ligipääsu kõikidele soovijatele ning teiselt poolt kindlustab, et valituks osutub kõige kompetentsem kandidaat, seisab aastaraamatus.

Seega on ametikohtade täitmisel asutuseväliste konkursside läbiviimise osakaal üheks oluliseks võtmenäitajaks avaliku teenistuse suurema avatuse teel. Samas on olulisel kohal ka ametnike asutusesisese mobiilsuse toetamine ning selleks võrdsete võimaluste tagamine.