Jäätmekäitlejad: tarbija peab saama valida, kes tema jäätmeid käitleb

Pressitud plasttaara hunnikud. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Eesti Jäätmekäitlejate Liit esitas riigikogule ettepaneku muuta jäätmeseadust, et tarbija saaks valida endale sobiva jäätmekäitleja piirkonnas tegevusluba omavate käitlejate seast.

«Praegust korraldatud jäätmeveo süsteemi on rakendatud alates 2005. aastast, kuid sellele vaatamata ei ole see tänaseni korrektselt rakendunud. Eestis on hulk omavalitsusi – nii suured linnad kui väiksed vallad –, kus ka tänase päevani konkursi korraldamine ei ole õnnestunud,» ütles jäätmekäitlejate liidu (EJKL) tegevjuht Margit Rüütelmann.

Seetõttu leiab liit, et otstarbekam on jäätmeveo süsteemi täiustada tegevuslubade süsteemi abil ning kehtestada kontrollitud vabaturu tingimused omavalitsuste endi järelevalve all. «Selleks on vaja muuta jäätmeseadust ning selle ettepaneku me jäätmekäitlejate nimel ka riigikogule tegime,» ütles Rüütelmann.

Tegevusloasüsteem tähendab, et omavalitsus annab vedajatele välja oma haldusüksuses moodustatud piirkonnas jäätmeveo õiguse ehk tegevusloa, mille tingimuste kohaselt kohustub vedaja teenust osutama vastavas piirkonnas kõigile selleks soovi avaldavatele klientidele.

Teenuse tarbija saaks ise valida jäätmevedaja kõigi tegevusluba omavate teenusepakkujate seast. Samuti saaks klient kaubelda teenuse tingimuste üle, samas jääb tal siiski kohustus sõlmida leping ühe piirkonnas veoluba omava ettevõttega.

«Kuna vedajad tegutseksid kontrollitud vabaturul, taastub konkurents vedajate vahel ning tarbijate seisukohalt paraneb kindlasti ka jäätmeveoteenuse kvaliteet,» ütles EJKLi aseesimees Agu Remmelg lisades, et jäätmevedajad oleks motiveeritud leidma uusi lahendusi veo paremaks korraldamiseks ja keskkonnakaitseliste nõuete paremaks täitmiseks.

Margit Rüütelmanni sõnul ei lahendanud korraldatud jäätmeveo süsteemi rakendamine probleeme, mida kümmekond aastat tagasi jäätmeseadust vastu võttes loodeti teha. Peremehetute jäätmete hulk pole tegelikkuses vähenenud, veograafikud on tihti ebamõistlikud. «Samuti on pidevalt vaidlustatud erinevatel põhjustel hankekonkursse, õnnestunud pole omavalitsuste koondumine suuremate hangete läbiviimiseks ja halvenenud on konkurentsitingimused. Näiteks kui veel viis aastat tagasi tegutses turul 18 jäätmeveo ettevõtet, siis tänaseks on arvestatavaid tegijaid alles jäänud neli,» märkis Rüütelmann.

EJKL esitas riigikogu keskkonnakomisjonile omapoolsed ettepanekud jäätmeseaduse muutmiseks tänavu oktoobris.