/nginx/o/2012/10/04/1354966t1h7cb9.jpg)
Euroopa elektritootjad nõuavad üha jõulisemalt kivisütt, samal ajal kui maagaasi osakaal juba teist aastat tempokalt langeb. Põhjuseks on hinnad.
Süsi surub gaasi Euroopast välja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maagaasi müügi lepingud on Euroopas reeglina seotud naftahinnaga, mis on siiani suhteliselt kõrge.
Samal ajal surutakse söehindu Euroopas üha allapoole – paljuski tänu ekspordile Põhja-Ameerikast, kus ilma teeb kildagaas ja gaasihinnad on seetõttu kümne aasta rekordmadalustes.
Juhtivad söeküttele üleminejad Euroopas on Hispaania ja Suurbritannia. Hispaanias on oma osa selles põual, mis on andnud hoobi hüdroenergia tootmisele.
«Tänavu on meil tõeline söepalavik, Britannias on söe osakaal aastaga tõusnud 36 protsenti,» ütles Briti söeimportijate liidu CoalImpi tegevdirektor Nigel Yaxley.
Samal ajal on USA söeeksport tõusnud 24 protsenti, esimeses poolaastas veeti Ühendriikidest välja rekordilised 66 miljonit tonni sütt. Üle poole USA söeekspordist läks Euroopasse.
Kivisöe võidukäik, mis on kõige suurema saasteteguriga elektritootmise viis, on juba tekitanud rahutust keskkonnaaktivistide ridades.
Ühtlasi õõnestab trend Euroopa valitsuste üritust heitgaase kärpida ja puhtamale energiale üle minna.
Siiski ei pruugi olla tegemist pikaajalise trendi algusega. «Söekasutuse pikem tulevik sõltub kaasaegsete keskkonnasõbralike söega köetavate elektrijaamade rajamise kiirusest,» ütles Yaxley.
Copyright The Financial Times Limited 2012