Kes vastutab järjekordse vea eest?

EASi juhatuse esimees Ülari Alamets eelistas konverentsiraha segaduse kommenteerimisel varju hoida ja jättis selgitamistöö oma alluvale. Foto: Mihkel Maripuu

Konverentside korraldamiseks vigaselt jagatud toetused jätkavad EASi probleemide jada – maksumaksja taskust võib see maksma minna üle 400 000 euro.

Järjekordne uskumatu möödapanek EASi­s – eksimuse tõttu jagati mitmekümnele ürituste ja konverentside korraldajale toetust rohkem kui lubatud.

EAS jagab raha mitmest eri potist. Viimastel nädalatel on kõne all olnud Euroopa Komisjoni määrusega paika pandud riigiabi ergutava mõju toetused ettevõtluse turgutamiseks. 10-miljoni-vaidlus pole endiselt kuhugi jõudnud ja paljusid ettevõtteid ähvardab pankrot või miljonite tagasimaksmine.

Sihtasutuse enda aps

Segadustel EASis ei näi lõppu tulevat, selle järjekordseks tõenduseks on probleem, mis esimest korda tuli laiemalt jutuks septembri lõpus nõukogu koosolekul. Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside meetmest ehk RÜKist toetust saavate projektide puhul on kord, et toetusest tuleb maha arvestada projektiga teenitav tulu. Näiteks piletimüügist saadav tulu.

RÜKi meetmest toetuste taotlemise esimene voor toimus veebruaris 2010 ja Postimehe andmetel maksti EASi enda vea tõttu toetust rohkem, kui siseriiklik määrus lubab ehk tulu mahaarvestamise nõuet ei järgitud. Selle tõttu on korraldajatelt tagasinõude kogusumma RÜKi esimeses voorus 159 767 eurot.

Sama viga kordus ka RÜKi teises voorus novembris 2010 ja märtsis 2011: vigase arvestuse tulemusel maksis EAS toetust rohkem, tagasinõuete kogusummaks on 268 602 eurot. Ehk kahe vooru peale kokku 428 369 eurot.

Samas on kõigil toetuse saajatel tekkinud juba õiguspärane ootus. Lisaks ei ole ükski kõnealune projekt tulus selle sõna klassikalises tähenduses, kuivõrd projekti kogukulud on tunduvalt suuremad kui tulud, mida tulnuks arvesse võtta.