/nginx/o/2011/01/24/503747t1ha816.jpg)
Juhtidel tasub sõnu hoolega valida. Nimelt on teadlased avastanud, et õige sõnavalikuga saab töötajaid eetilisemalt käituma panna.
Sa oled valevorst!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu selgus, mõjutab inimese käitumist suuresti, kas teda nimetatakse petiseks või defineeritakse petmisena ta tegevust.
«See on väga põnev avastus, kuna siit johtub, et ebaeetilist käitumist saab kärpida väga lihtsal moel – piisab teadlikust sõnakasutusest, millega viidatakse käitumisele kui isku identiteeti vormivale asjaolule,» ütleb Londoni ärikooli organisatsioonikäitumise professor Gabrielle Adams.
Koos kaasuurijatega sooritas professor Adams eksperimente isikutega, kellele anti võimalus omandada raha, millele neil polnud õigust.
Pooltele katsejänestest anti juhiseid, millega rõhutati nende identiteeti – «Palun ära ole petis». Teiste puhul keskenduti käitumisele – «Palun ära peta».
Isikud, kellele rõhutati keeleliselt identiteeti, tüssasid tunduvalt vähem.
Kui aga kirjeldati käitumist – ehk siis petmist – kaldusid uuritavad raha võtma.
Tulemusi kinnitasid ka näost-näkku ja internetikatsed.
Uurimistulemustele toetudes rõhutavad teadlased võimalust õhutada üles inimeste «igatsust säilitada pilti endast kui heast ja ausast inimesest», manipuleerides neid isiksusega seonduvate nimisõnadega.
Uuringu autorid järeldavad, et lihtsate lingvistiliste nippidega on võimalik vähendada ebaausat käitumist ühiskonnas.
Uurimus «When cheating would make you a cheater: implicating the self prevents unethical behaviour» kuulub avaldamisele ajakirjas Journal of Experimental Psychology.
Copyright The Financial Times Limited 2012