Lastetoetused – palju kära, vähe tulu

Foto: Repro

Juba mitu kuud meedias suurt tähelepanu saanud lastetoetuste reformi plaan külmutab lastetoetused peredele, kus kasvab üks või kaks last.

Et valitsusliidu eelnõu pakutavad summad on ülinapid ja mõju peaaegu olematu, näitab see, et kui süsteem täielikult rakendub, siis väheneks laste suhtelise vaesuse määr 2015. aastaks kahe protsendipunkti võrra. 2010. aasta andmeil elas suhtelises vaesuses 48 000 last ehk 19,5 protsenti kuni 17-aastastest.

Lastetoetuse reformiks nimetatud seadusandliku algatusega tuli Reformierakond välja pärast seda, kui Silver Meikar oli kirjutanud kuulsa arvamusloo, kus kirjeldas peaministripartei salajast rahastamist. Terve suve ja sügise rohket meediakära põhjustanud ettepanek vormus seaduseelnõuks nädal enne tuleva aasta riigieelarve esimest lugemist riigikogus.

Kuigi kära on olnud palju, näitab eelnõu seletuskiri, et muudatusega lisandub lastega perede toetamiseks senisele summale kõigest 20 miljonit euro­t. Selle summani jõutakse aga alles 2015. aastal.

Kui püüda aru saada, kuidas hakkab tööle valitsusliidu reklaamitud vajaduspõhine lastetoetus, siis avanev pilt ei ole ilus. Et seda toetust saada, tuleb perel mitu korda aastas omavalitsuses tõestada, et on piisavalt vaene toetuse saamiseks. Ja kui kasvõi üks euro on üle kehtestatud sissetulekute alampiiri, siis toetust ei saa.

Kuna süsteem on keerukas, on valitsusliit arvestanud ka sellega, et näiteks maavalitsustel tuleb senisest enam hakata kulutama kohtuskäimisele lapsevanematega.

Et seda toetust saada, peab pere olema tõesti väga vaene. Alampiir arvutatakse igaks aastaks uuesti, aga praeguste andmete järgi saaks toetust pere, kelle sissetulek on kuus mitte rohkem kui 588 eurot – kui peres on kaks täiskasvanut ja kaks alla 14-aastast last. Üks lapsevanem kahe lapsega ei tohi teenida rohkem kui 448 eurot kuus.

Lastetoetuse reformi teise osana suurendab Reformierakonna ja IRLi ühine eelnõu tuleva aasta 1. juulist lastetoetusi kõikidele peredele, kus kasvab vähemalt kolm last. Kuid pered, kus üks või kaks last, peavad piirduma senise toetusmääraga – 19,18 eurot lapse kohta.

Sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja toetuste poliitika juht Katre Pall ütles, et lastetoetuse eesmärk on katta laste kasvatamise ja koolitamise kulud. «Skeem jagab ümber tulud peredele, kus kasvavad lapsed,» lausus ta.

19,18 eurot on võrreldes 2004. aastaga oma ostujõust kaotanud poole, olles pigem sümboolse sõnumi kandja kui tõsiselt võetav hoob, mis jagab ühiskonna tulu lastega perede kasuks.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna (IRL) ütles, et kui riigieelarves oleks raha, siis tõstaks koalitsioon ka esimese ja teise lapse toetust.

«Statistika näitab, et kui perre sünnib kolmas laps, siis satub ka see pere, kus vanemad töötavad ja saavad normaalset töötasu, vaesusriski,» põhjendas ta väiksema laste arvuga perede tagaplaanile jäämist.

Et lastetoetused on ülimalt populaarne teema, millega poliitikud loodavad saada valijate tähelepanu, näitab seegi, et praegu on riigikogu sotsiaalkomisjoni menetluses vähemalt kuus sellega seotud eelnõu.

Sotsid on esitanud vastukaaluks valitsusliidule oma eelnõu, millega soovivad kolmekordistada esimese ja teise lapse toetuse.

«Meie mõte see, et kuna esimese ja teise lapse toetus on madalam, siis soovime seda tõsta,» lausus riigikogu rahanduskomisjon aseesimees Rannar Vassiljev (SDE).

Ta ütles, et poole aastaga kuluks esimese ja teise lapse suuremaks toetuseks 50 miljonit eurot. Lapsetoetusteks, mida makstakse lapse täisealiseks saamiseni, eraldab riik praegu kokku 99 miljonit eurot aastas.

Lastetoetuse kulu katteks soovitavad sotsid sisse seada astmelise tulumaksu – üle 1000-eurone tulu maksustataks 26-protsendilise tulumaksuga. Teiseks allikaks oleks lahja alkoholi aktsiisi tõus.