Töötute ettevõtlustoetustele on tänavu ette nähtud 15 miljonit krooni

Foto: Artur Sadovski / Postimees

Tänavu on töötuks jäänud inimestele planeeritud eraldada 250 oma äri alustamiseks mõeldud ettevõtlustoetust ning selleks on ette nähtud 15 miljonit krooni.

Tööturuameti alamprogrammi juht Raido Raudnagel rääkis tänasel sotsiaalministeeriumi pressikonverentsil, et alates 2008. aastast on võimalik töötul isikul taotleda ettevõtlustoetust kuni 70 000 krooni, eelnevalt oli see summa kuni 20 000.

Lisaks on toetuse saajatele võimaldatud enda erialane täiendamine. «Näiteks kui restauraator hetkel tegeleb ainult maalide restaureerimisega ja otsustab, et ta tahab oma äri laiendada, siis tal on võimalik saada koolitust näiteks mööbli restaureerimise peale,» rääkis Raudnagel.

2009. aastal on planeeritud eraldada 250 toetust ja sellega luua vähemalt 300 uut töökohta ning selleks on ette nähtud 15 miljonit krooni. 2008. aastal eraldati 162 toetust 9,1 miljoni krooni ulatuses ja loodi 198 uut töökohta.

Toetust saavad Raudnageli sõnul taotleda töötud, kes on vähemalt 18-aastased ja läbinud ettevõtluskoolituse või omavad kutse- või kõrgharidust majanduse alal või eelnevat ettevõtluskogemust. Kui töötu ei oma ühtegi neist, on võimalik minna ka tööturuameti pakutavale koolitusele, mis kestab kuu aega ja mille kestel valmib äriplaan.

Ettevõtlustoetuse saamiseks tuleb esitada avaldus, äriplaan ning koopiad dokumentidest, mis tõestavad tingimustele vastavust.

2009. aasta esimeses kvartalis suunati ettevõtluskoolitusele kokku 279 inimest, kellest toetust taotles 42. Neist 36-le toetust ka eraldati. Tulemusena loodi 44 uut töökohta. Keskmiseks toetuse summaks kujunes 67 000 krooni.

Tegevusvaldkondade poolest taotleti 12 protsenti toetustest aasta esimeses kvartalis tekstiilitootmise jaoks, millele järgnesid raamatupidamine, metsamajandus, juuksuri- ja iluteenused ning põllumajandus (kõik 9 protsenti).

Järgmiseks oli 6 protsendiga toitlustus ja majutus ning puidutöötlemist, jaekaubandust, vaba aja, spordi- ja kultuuritegevust, ehitust, mööblitootmist, mootorsõidukite hooldust ja remondi esines kõiki 3 protsendi kaupa.

Kõige suurema osa ehk tervelt 29 protsenti moodustasid aga muud teenused, mis näitab Raudnageli sõnul, et inimesed otsivad uusi huvitavaid ideid, et erineda hallist massist. Ka möödunud aastaga võrreldes on muude teenuste osakaal kasvanud. Vähenenud on aga mullusega võrreldes oluliselt juuksuri- ja iluteenuste ning loomulikult ka ehituse osakaal.

Suurem osa toetustest läheb Tallinna ja Harjumaale (17 protsenti), Valgamaale (13 protsenti), Tartumaale (11 protsenti) ja Viljandimaale (9 protsenti).