«Palgapoliitikas kehtib natuke utreerides põhimõte, et erasektoris on sellised palgad, mis on võimalikud ja vajalikud, avalikus sektoris aga tihtipeale - eriti poolpoliitilistel tasanditel - nii palju ja nii kaua kui lastakse,» märkis Vare.
«See kuni 30-protsendine palgakasv on lihtsalt jabur! Seejuures on vale öelda, et ametnike palk on kasvanud - ma tean alamastme ametnikke, kel on palk langenud. Juhid alustavad nendest kärpeid, puutumata oma palku!» pahvatas Vare emotsionaalselt.
«Erasektoris on kõik väga loomulikult vastu võtnud selle, et vähendatakse palku - kas maha võtta, ei arutata üldse, kui, siis seda, kui palju. Ma ei tea mitte ühtegi ettevõtet, kus ei oleks tehtud märkimisväärset kokkuhoidu, muuhulgas ka palkades. Ja ärge laske end petta statistikast, mis näitab, et aasta lõpp ja algus on toonud väikese kasvu - see on koondamiste ja preemiate tulemus!» rõhutas Vare.
Ta põhjendas, et eneseregulatsiooni mehhanismid on avalikus ja erasektoris täiesti erinevad. «Kui eraettevõte hoiab pidevalt kokku nii palju kui suudab, siis avalikus sektoris seda pole, ja kui, siis pigem töötajate alumise otsa suhtes, mitte juhtide palkade osas,» arutles ta, pidades seda ka inimlikult arusaadavaks, et inimene omaenda sissetulekut vabatahtlikult kärpima ei kipu.
Vare soovitas nüüd mitte tormata teise äärmusse ja reaktsioonidega vinti üle keerata.
«Nüüd võib solvunud õiglustunne hakata kütma populismi, et võtame kõik palgad maha. Peab aga püüdma aru saada, see ei ole kerge. Palju arutatakse konkreetsete numbrite ja isikute üle, kuid see ei puutu asjasse,» ütles Vare. «Näiteks mina pooldan seda, et peaminister ei saa riigis kõige enam palka, mis sest, et tal on kõige tähtsam ametikoht.»