Pankade kasumid kahanevad, kuid kiusatust suuremalt riskida polevat

Foto: Repro

Eesti suuremate pankade kasumid kahanesid kolmandas kvartalis enam kui viiendiku võrra, kuid langusele vaatamata peavad pangajuhid majandustulemusi tugevaks.

«Eestis tegutsevate suuremate pankade majandustulemused on vaatamata madalatele turuintressimääradele jätkuvalt tugevad,» kinnitas Swed­banki Eesti peadirektor Priit Perens. «See näitab, et ka Eesti majandus, sõltumata vahel avaldatavatest kahtlustest, on jätkuvalt tugev,» lisas ta.

Nelja suurema panga – Swed­banki, SEB, Sampo panga ja Nordea panga, kelle turuosa laenu- ja hoiuste turul on umbes 90 protsenti – kolmanda kvartali kasumid langesid kokku 22 protsenti, 86 miljoni euro­ni. Eelmise aasta kolme esimese kvartali kasum (ilma Swedbanki erakorraliste tuludeta) oli 109 miljonit eurot.

Kui täpsem olla, siis langes kahe kõige suurema kasum: Swedbanki kasum 39 protsenti, 38,5 miljoni euroni ning SEB kasum 28 protsenti, 17,3 miljoni euroni. Nordea ja Sampo panga kasum kasvas. SEB juhatuse esimees Riho Unt ütles, et panga tulemust mõjutas laenuprovisjonide tegemine ning tegemist oli pigem ühekordse efektiga.

«Aasta võrdluses suutsime tulusid suurendada viie protsendi võrra ja sama palju vähendada kulusid,» ütles Unt. «Hoiused kasvasid 4,3 protsenti ja laenuportfell on pärast aastaid kestnud vähenemist kohe jõudmas kasvu,» lisas ta.

Samas muutub pankadel madalate intressitasemete tõttu kasumlikkuse tõstmine ja isegi säilitamine järjest keerulisemaks.

«Arvestades madalat baasintressi määra, on pankade fookus jätkuvalt suunatud oma tegevuse tõhusamaks muutmisele ning uute tulude otsimisele,» ütles Perens. «Samuti mõjutavad pangandust plaanitavad karmimad kapitali- ja likviidsusnõuded, mis suurendavad pankade kulusid ning muudavad seeläbi teenused (eelkõige laenamise) klientidele ilmselt mõnevõrra kallimaks,» lisas ta.