Puhkuse taotleja peab informeerima oma soovist tööandjat ja kirjutama avalduse isapuhkuse saamiseks. Alates järgmise aasta 1. jaanuarist tasutakse isapuhkus töötaja keskmise töötasu alusel, kuid puhkusetasu ei ole suurem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk.
Järgmise aasta riigieelarve eelnõusse on isapuhkuse maksmiseks ette nähtud 3,729 miljonit eurot.
Isadel tekkis alates 2002. aasta teisest poolest võimalus saada lapse sünni puhul tasustatud puhkepäevi. 2002–2007 maksti isadele puhkusetasu 66 krooni (4,22 eurot) päeva kohta. Alates 2008. aastast hakati puhkusetasu maksma isa keskmise palga alusel, misjärel kasvas plahvatuslikult nende meeste arv, kes seda võimalust kasutasid. 2008. aasta detsembris muudeti seadust nii, et puhkusepäevade hüvitamine lõpetati alates 2009. aasta 1. jaanuarist, sõltumata sellest, kas isa on hakanud 2008. aastal isapuhkust kasutama või mitte.
Sotsiaalminister Maret Maripuu ütles toona riigi otsust kommenteerides, et uues majandusolukorras peavad kõik kokku hoidma ja sotsiaalministeerium pidi oma 2009. aasta eelarvet vähendama.
Toetusi üle vaadetes lähtus ministeerium sellest, et kui millestki loobutakse, siis toetusest, milleta on küll halb, kuid saab hakkama. «Alati jääb tööandjatele võimalus toetada isa soovi olla koos oma perega kodus. Kui riigil avaneb tulevikus võimalus tasulist isapuhkust taastada, siis seda kindlasti ka tehakse,» lubas tookordne sotsiaalminister.