Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Jüri Laurson: energiajulgeoleku tagab põlevkivi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Elektrijaam
Elektrijaam Foto: Toomas Huik

Vaatamata paratamatusele, et kõik Eesti elektritarbijad peavad 1. jaanuarist 2013 ostma elektrit avanevalt elektribörsi Nord Pool Spoti turult, on meie turg ahtake, sest Eesti ja Soome vaheline kaabelliin Estlink 1 läbilaskevõimsusega 350 MW on juba praegu üle koormatud ning sageli rivist väljas.

Seega pole enamikul elektritarbijaist võimalust osta elektrit vabalt sealt, kus see on odavam ja tarnekindlam.

Kuid nagu möödunud talvel oli kuulda, oli ka Põhjamaade börsil elektri tootmisvõimsuse defitsiit ja tipptundide elektri hind väga kõrge. See tähendab, et Eestil puudub praegu ja ka pärast vabaturule minekut energiajulgeolek.

Ainsaks võimaluseks jääb osta elektrit ligi 50 aastat vanadest amortiseerunud Narva elektrijaamadest, sest teist võimalust praegu lihtsalt pole.

Naabersüsteemid Leedus, Lätis ja Venemaal ei suuda meie energiajulgeolekut kindlustada. Baltikumis tekkis elektri tootmisvõimsuse nappus pärast Leedu Ignalina tuumajaama sulgemist.

Venemaalt elektri ostmine kujutaks aga piltlikult öeldes vahelduvvoolu: täna on, aga hom­me ei pruugi olla, sest elektritarne Venemaalt oleneb poliitilistest suhetest. Niisugune olukord valitseb praegu Eesti Gaasi gaasiturul, kus maagaasi hind tõuseb aastas mitu korda.

Elektri energiajulgeolek peab tagama välisteguritest sõltumatut võimet varustada Eesti tarbijaid igal ajal elektriga. Kahjuks on see veninud ja takerdunud päikese-, tuule- ja taastuvenergia ärimeeste aktiivse lobitöö tõttu.

Kõik ärimehed käsitlevad elektri tootmist suure kasu saamise seisukohast, unustades seejuures, et kallist taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit ei jaksa Eesti tarbija osta.

Praegune taastuvenergia suur dotatsioon on elektritootjatele kullaauk, kust ammutatakse suurt tulu, ja see võimaldab tarbijaid armutult lüpsta. Elektri hind on seega pideval tõusulainel.

Kuigi Euroopa Liit andis loa pikendada Narva elektrijaamades elektri tootmist põlevkivist, ei tee see vanade amortiseerunud jaamade kasutamist töökindlamaks. Ei ole mõtet oodata, kuni vanade katelde alt tuli kustub ja meie istume pimedas lõhkise küna ees, otsides süüdlast.

Hoolimata tuld ja tõrva saanud ideest ehitada uus põlevkivielektrijaam suutis majandusminister Juhan Parts käivitada Eesti Energia Auvere põlevkivielektrijaama ehituse. Selle uue põlevkivijaama ehitamise otsustas riigikogu juba 2009. aastal, kui kinnitas energiamajanduse arengukava. Teist võimalust ei olnud.

Tuumajaama me lähiajal ehitada ei suuda ning kalli tuule, päikese või põhu peal elektri tootmisega ei ole võimalik kindlustada energiajulgeolekut.

Põlevkivi on meie pruun kuld, mida on kasutatud sada aastat elektri ja soojuse tootmiseks ning millele võime kindlad olla ka tulevikus, kuni leiame säravama kulla.     

Tagasi üles