/nginx/o/2010/03/05/326830t1ha35a.jpg)
Vandeadvokaat Jüri Raidla sõnul oleme täna tunnistajateks otsustavatele hetkedele Euroopa Liidu föderatsiooniks kujunemise teel. Eestil on tema hinnangul sellest vaid võita.
Jüri Raidla: Euroopa Ühendriigid on tulekul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endine justiitsminister ja vandeadvokaat Jüri Raidla kõneles UniCrediti äriseminaril otsustavatest hetkedest Euroopa Liidu föderatsiooniks kujunemise teel.
«Euroopa Ühendus oli algselt avalik majandusprojekt (söe ja terase liit) ning «kergelt varjatud» julgeoleku projekt,» rääkis Raidla.
«Euroopa ajaloo pikim rahuperiood on saavutus iseeneses.» Tema sõnul on Euroopa Liidu säilimine ja tugevnemine Eesti rahvuslikes huvides – selles veendumiseks soovitas Raidla lugeda Põhiseaduse preambulat.
Konföderatiivne Euroopa seisab Raidla sõnul silmitsi paljude probleemidega, millest peamine on juhtimistasandite ja organisatsiooniliste struktuuride paljusus, vastuolulisus ja hoomamatus. «Kelle telefoninumbri peaks Barack Obama valima, kui tal on vaja Euroopasse helistada?» esitas Raidla retoorilise küsimuse, tõdedes, et tõenäoliselt helistaks Obama just Saksamaa liidukantslerile Angela Merkelile.
Raidla sõnul on aga majanduskriisi järellainetus toonud kaasa olulisi otsuseid, mis viivad ühel hetkel Euroopa Liidus föderatsiooni tekkeni – muuhulgas viitab sellele Euroopa fiskaalliidu kujunemine ning mitmed muud protsessid, kus Euroopa Liidu suurjõud Saksamaa ja Prantsusmaa on jõudnud konsensusele.
«Kui eelmise kümnendi algul oli föderatsioonist kõnelemine patt, siis käesoleval ajal on Euroopa Liidul föderaalne substants selgelt olemas, küsimus on eelkõige nimede andmises,» kõneles Raidla. Samuti muudab föderatsiooni Raidla hinnangul aktsepteeritavaks pealetungiv uus kosmopoliitne põlvkond, kellel puudub nostalgia rahvusriikluse suhtes.
«Nii nagu seisab olulisel ristteel Euroopa Liit, nii on uute oluliste valikute ees ka Eesti. Üha enam on paljudele selgeks saanud tõsiasi, et Eesti riigi pidamine tänasel moel käib ühiskonnale üha rohkem üle jõu, kuna on liiga kallis,» sõnas Raidla. «Riigi Pidamise Reformi läbiviimine on ainus võimalik lahendus, mille abil tagada Eesti eduloo kestlikkus ka järgmiste aastakümnete perspektiivis.» Seega tingivad tema sõnul ühelt poolt arengud Euroopa Liidu föderaliseerumise suunas ja teisalt Eesti Riigi Pidamise Reformi vajaduse uuendatud Põhiseaduse järele.
«Euroopa föderaliseerumine ja kodu korrastamise vajadus kujundavad sotsiaalse ettepaneku ja poliitilise tellimuse, millest keeldumine osutub aastatel 2020 - 2032 võimatuks, kui tahetakse järgida Eesti Põhiseadusest tulenevaid rahvuslikke huvisid,» ennustas Raidla.