«Headest raamatupidajatest on nappus käes, sest paraku toodab meie kutseharidussüsteem raamatupidajaid pigem nö kolme mehe ettevõtetesse,» ütles Stora Enso ärikontroller Katrin Rasmann PwC raamatupidamise- ja maksukonverentsil.
Häid raamatupidajaid otsitakse tikutulega
Rasmanni sõnul on ettevõttes 70 raamatupidajat tööl ja otsitakse juurde. «Võõrkeelteoskus on väga oluline ja see on probleem raamatupidajate puhul,» ütles ta.
Sama tõi välja ka Statoil Fuel & Retail finantskeskuse juht Veiko Haavapuu: «Raamatupidaja amet ei ole arveametniku amet ja raamatupidaja ei ole see, kes teeb midagi kuskil nurgas. Olen endale valinud päris palju raamatupidajaid ja põhilised kriteeriumid on elementaarne erialane haridus, väga hea suhtlemisoskus – raamatupidaja peab meie puhul olema võimeline helistama kaheksasse riiki, ta peab oskama end võõrkeeltes väljendada.»
Statoili finantskeskus asub Tallinnas ja teenindab siit kontserni kaheksat riiki. Miks just Eesti? «Kuna tahtsime optimaalset kulubaasi, siis Skandinaavia riigid olid kohe välistatud,» rääkis Haavapuu. «Majandus ja maksukeskkond pidi olema efektiivne, pangad regioonis esindatud, kahepoolsed lepingud riikidega sõlmitud. Sõelale jäid Baltikumi riigid ja siin oli Eesti eeliseks euro.»
Statoili nö raamatupidamiskeskus asub aga Riias ja selle puhul olnud sellise valiku põhjuseks osaliselt arvamus, et Eestis ei leidu piisaval hulgal raamatupidajaid. «Osaliselt on see ka tõde,» ütles Haavapuu.