Linnad tulevikus: pilvelõhkujad kerkivad mõne nädalaga

Shanghai finantskeskus. Foto: PETER PARKS/AFP

Ajakirja Foreign Policy reastatud 75 maailma kõige dünaamilisemalt areneva metropoli hulgast leiab vaid kolm Euroopa keskust, USA omasid kolmteist ja tervelt  40 protsenti  kasvulinnadest pärineb Hiinast.

Hiinas toimub inimajaloo suurim inimeste liikumine maalt linna ning  riik kulutab infrastruktuurile aastas 500 miljardit USA dollarit (ehk 9 protsenti sisemajanduse koguproduktist e SKPst, palju rohkem kui USAs ja Euroopas), kirjutab Arengufondi tulevikutrendide teemaline blogi Fututuba.

Sellis kasvukiiruse juures peab hoolikalt jälgima, mis neis paikades toimub. Eestis räägitakse linnade arengust elukeskkonna mõistes - mõõdetakse koduste söögikohtade arvu, ökopoode ja jalgrattateid. Samal ajal tähistab linnastumine Hiinas midagi sootuks teistsugust - halli taevast, kilomeetrite viisi magalarajoone ja teokiirusel liikuvat liiklust. Hiina arhitektid töötavad kiirelt, et saaks rohkem ja kiiremini ehitada. Kiire urbaniseerumine ja autostumine viib Hiina linnad valikute ette, mis tähendab, et nad peavad tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel ja rakendamisel olema avangardistlikud. Olgu elamisväärsusega nagu ta on, aga Hiinas tehtavad valikud mõjutavad linnakeskkondade tulevikku üle kogu maailma.

Nädalatega valmivad keskkonnasäästlikud pilvelõhkujad
Linnad kerkivad Hiinas meeletu kiirusega ja tulevikus see tempo ainult kasvab. Üks Hiina ehitusfirma on mõelnud välja modulaarse ehitustehnika, nii et energiatõhus pilvelõhkuja on võimalik valmis ehitada mõne nädalaga, palju väiksemate kuludega ja vähema ehitussaastega. Broad Group on juba ehitanud ühe 30-korruselise hotelli nii, et 93 protsenti ehitusest toimus tehases (vt allolevat videot). Materjalikadu oli 99 protsenti vähem kui tavalise ehituse puhul ning tehases oli lihtsam paigaldada soojustust ja erinevaid rohesüsteeme (nagu näiteks elektrit tootva lifti). Tuleproov tuleb sel aastal, kui ettevõte proovib püstitada maailma kõrgeima, 220-korruselise pilvelõhkkuja Lõuna-Hiinas kõigest 90 päevaga (senist maailma kõrgeimat hoonet, Dubais asuvat Burj Khalifat, ehitati kuus aastat).

Üks ilmsemaid kohti, kus infrastruktuurirahade kasutamist näha, on lennujaamade ehitamine. 2005-2010 ehitati Hiinas 33 uut lennujaama ja renoveeriti veel 33. Järgmise kolme aastaga plaanitakse juurde ehitada 70. Vaatamata sellisele meeletule ehituskiirusele koguvad Hiina lennujaamad ka kõige prestiižikamaid auhindu.

Rohkem mahutav ja vähem segav linnatransport
Hiinlased ostavad juba praegu 14,5 miljonit autot aastas, kümne aasta pärast juba 50 miljonit. Seega pole imestada, et Pekingi lähistel kestis üks hiljutine liiklusummik 11 päeva. Pehmelt öeldes kehvade liiklustingimuste vastu leiutas Shenzeni linna ettevõte Huashi Future Parking Equipment bussi, mis „ületab muresid ". Kaarekujuline buss ulatub üle kahe sõidurea ja on mõeldud autode kohal sõitmiseks. See on 90% odavam kui metroo või linnaraudtee ehitamine, sisse mahub 1200 reisijat ja liiklusummikuid vähendab ta 30% võrra.

Hiina valitsus loodab, et 2015. aastaks on Hiina tänavatel 500 000 elektriautot ja hübriidi, ning 2020. aastaks juba üle 5 miljoni sellise auto. Eesmärki toetatakse subsiidiumitega, näiteks taksofirmadele. Seetõttu on Hiinas rohkem elektritaksosid kui ükskõik mujal maailmas.

Puhtam elektrienergia ja maadlus saastega
Hiina linnad kannatavad tõsise elektripuuduse käes. Seepärast ehitatakse nende juurde iga aasta üha uuemaid suurusrekordeid tegevaid päikesepaneeliväljasid. Ühe söekaevanduslinna juurde planeeritakse gigavatise võimsusega päikeseenergia tootmisjaama, Mongoolia külje alla aga juba 2-gigavatist, mis toodaks kaks korda rohkem elektrit kui USA kõige võimsam tuumareaktor.

Hong Kongi ettevõte tahab aga ehitada 500 MW elektrienergiat tootvaid komplekse linnamajade katustele. Nii lahendatakse tavapärane asukohamure - kuhu kõik need paneelid panna. Hiina päikeseenergiasse pumbatud raha on juba aidanud seda energiaallikat odavamaks teha. Turuhinna alanemine viib liiga kalleid ja innovaatilisi päikesepaneele tootvaid Lääne ettevõtteid raskustesse (ja USA tootja Solyndra nüüdseks skandaalse pankrotini), kuid kogu maailma inimestele tähendab see paremat ligipääsu puhtale energiale.

Samuti panustatakse tooriumil põhineva tuumaenergia väljatöötamisele. Toorium on võrreldes uraaniga loodusest hõlpsamini kättesaadav, ta ei põhjusta tuumade sulamisi ja ei tooda nii palju radioaktiivset saastet. USA alustas tooriumi uurimist 1970ndatel, aga jättis selle pooleli, sest see ei sobi relvade väljatöötamiseks. Nüüd jätkavad Hiina (aga ka Prantsusmaa, India ja Norra) teadlased alustatud uurimistööd. Esimeste jaamade kallal peaks töö mõne aasta pärast algama. See vähendab tublisti Hiina sõltuvust söeenergiast ja aitab ellu viia ambitsioonikat plaani järgmise kahe kümnendiga tuumaenergia tootmist 20 korda tõsta.

Investor Jim Rogers ütleb, et Hiina puhastamisega saab keegi veel tohutult rikkaks. Ainuüksi Peking toodab 18 000 tonni prügi päevas. Hiina ettevõtted töötavad võidu välja uusi tehnoloogiaid, mis prügimägede ja põletusjaamade hulka vähendaks. Üks Pekingi ettevõte on välja tulnud süsteemiga, mis muudab 400 tonni biolagunevaid jäätmeid päevaga väetiseks - ensüümid lagundavad saaste 10 tunniga peeneks pruuniks pulbriks, mis sobib väidetavalt ideaalselt põllu peale puistamiseks. Selliseid lagundamisjaamu on Hiinas juba kümmekond.