/nginx/o/2012/08/01/1246680t1h1769.jpg)
Isegi kauaaegsed sõbrad ja liitlased olid šokis ja tundsid piinlikkust pärast seda, kui Silvio Berlusconi televisiooni vahendusel oma sapi välja valas, võttes läbi Itaalia kohtunikkonna, «hegemonistliku» Saksamaa ja – mis kõige hullem – ka Mario Monti tehnokraatliku valitsuse, varjates vaevu ähvardust viimane kukutada.
«See oli emotsionaalne hetk,» selgitas Berlusconi sõber, endine välisminister Franco Frattini. «Vaadake ta kehakeelt, see räägib tõelisest raevust... Kuid ka mind pani imestama ta vihavalang Monti valitsuse aadressil.»
Pealiskaudse vaatleja jaoks tingis Berlusconi laupäevase välkpressikonverentsi Milano kohtu otsus ta maksupettuste tõttu neljaks aastaks vangi panna – mida hiljem ühe aasta peale lühendati.
Frattini ja teiste lähedalseisvate allikate sõnutsi polnud «tegelik põhjus» aga mitte niivõrd kohtuotsus – mida saab ümber lükata ja mida seaduskonksude tõttu tõenäoliselt iial ei rakendata – vaid kohtunike järeldus, et Berlusconil on «kriminaalsed kalduvused».
Olgu kuidas on, džinni enam pudelisse ei pane: välismaailma jaoks on varasemast veelgi selgem, et Itaaliat ootab poliitiline ebastabiilsus.
Kiitis ju Berlusconi alles nädal tagasi eralõunasöögil Mario Montit, palus viimasel paremtsentristide kandidaadiks registreeruda ning toetas avalikult valitsuse poliitikat.
Võib-olla ajas Berlusconi asja teravaks seetõttu, et tema teine süüasi – mis puudutab tasulist seksi alaealisega ja kurikuulsaid «bunga-bunga» pidusid – edeneb palju kiiremini, kui kaitsjad lootsid.
Monti, kes Berlusconi pressikonverentsi väidetavalt televisiooni vahendusel vaatas, ei soovi sündmust kommenteerida.
Valitsusametnikud kiirustasid olukorda üle siluma: «Meid see ei häiri, meie liigume edasi,» ütles üks neist. «See oli haavatud looma viimane vihapurse.»
Kuigi paljude arvates puudub Berlusconil piisav toetus Monti jalgealuse õõnestamiseks, pani ta oma vastuseisuga maksukergitustele ja Saksamaa «hegemonistlikule» majanduspoliitikale ilmselt paika eelseisvate valimiste lahingujooned.
Seda, et ta ise enam peaministriks ei pürgi, kinnitas 76-aastane miljardär siiski ka laupäeval, teatades samas, et jääb poliitikasse ja kavatseb edendada kohtureforme, et «ükski itaallane ei peaks kannatama nii nagu mina».
Kuna Itaalia paremtsentristid on Berlusconi-pommi poolt sisuliselt purustatud, vasaktsentristid aga rahva silmis jõuetud ja elukauged, võivad tuleval aastal toimuvad üldvalimised lõppeda patiseisu ja mittevalitud tehnokraatide võimu jätkumisega – mis võib ju olla tore turgude meelest, kuid ei kuuluta head demokraatiale.
Copyright The Financial Times Limited 2012