Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Liisitud sõidukit kasuta alati heaperemehelikult

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Arno Sillat
Arno Sillat Foto: Erakogu

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuhi Arno Sillati sõnul tuleb liisitud vara kasutada nagu enda oma ehk igati heaperemehelikult, sest nii välditakse hilisemaid probleeme. «Kui klient on võtnud liisinguga kasutusele uue auto, ekspluateerinud seda korrektselt ja heaperemehelikult ning avarii juhtumisel lasknud auto korrastada tunnustatud töökojas, siis probleeme praktiliselt ei teki,» lausus Sillat.

Vaidlused tekivad, kui klient on võtnud näiteks liisingu kasutatud autole, mis on ostetud n-ö nurga tagant. Tavaliselt on sellisel autol vähendatud hodomeetri näitu ning vahel pole korralikult kõrvaldatud avarii jälgi. Kui need puudused ilmnevad, võib vigade küllalt kulukas kõrvaldamine jääda kliendi kaela.

Probleeme võib tekkida ka siis, kui klient on võtnud liisingu autole, mille kulu on tema võimekuse piiril. Kui sellise kliendi süül juhtub avarii, ei jõuda klient tasuda kaskokindlustuse omavastutust ning otsitakse remondimehed, kellega saab kokku leppida omavastuse peitmises kindlustusseltsile esitatava arve sisse.

Enamasti ei taastata sellises kohas autot korrektselt, vaid varjatud defektid jäävad sisse. Muu hulgas on see ka liiklusohutusega seotud – puuduvad turvapadjad, kere jäikus on rikutud vms. «Selline soss-sepa-remont tuleb välja auto ülevaatamisel liisinguperioodi lõpus,» nentis AMTELi juht. «Ja taas jäävad auto korrektse korrastamise kulud kliendi õlule.» Võimalikud on ka eespool kirjeldatud juhtumite variatsioonid.

Peale selle on ette tulnud vaidlusi jääkväärtuse ja turuhinna üle. «Ükski omanik ei soovi, et tema varaga käiakse halvasti ümber,» rääkis Sillat. «Üldiselt on koostatud juhendmaterjal aidanud ka klientidel aru saada põhimõttest, et auto omanik on tegelikult liisinguühing ja klient on vaid kasutaja.» Selle poolest jagunevad kliendid laias laastus kahte leeri – osa soovib auto liisinguperioodi lõpus endale osta või pikendada rendilepingut, teised arvestavad kasutusperioodiga. «Nii mõnigi neist üritab võõrast varast kõik välja pigistada,» sõnas Sillat.

Tagasi üles