Ehitusmäärus tekitab arendajates trotsi

SKP kasvu panustas peamiselt siseturule suunatud majandustegevus. Suurima mõjuga oli juba kolmandat kvartalit järjest ehituse ning info ja side tegevusala. Foto: Laura Oks

Novembris kehtima hakkav uus ehitusmäärus Tallinnas võimaldab kohalikel elanikel ja huvigruppidel varasemast kiiremini ehitise rajamise kohta arvamust avaldada, kinnisvaraarendajad raputavad muudatuse peale aga murelikult pead.

Kui praegu peab ehitise rajamiseks vajaliku detailplaneeringu algatamiseks läbima mitu tülikat ametit ja riigiasutust, mis venitab planeeringu algatamist, siis novembrist algatatakse planeering Tallinna linnaplaneerimisameti peaarhitekti Endrik Männi sõnul kohe pärast vastava taotluse sisseandmist. Peamine kokkuhoid tuleb eskiisinõudest loobumisest, mis tähendab seda, et detailplaneering tehakse ka kiiremini avalikuks.

Männi sõnul aitab muudatus tagada, et kõik huvigrupid saaksid võimalikult kiiresti end arendusprotsessi lülitada. Varem on teada juhtumeid, kus arendaja on teinud planeeringu nii detailselt valmis, et mingi detaili muutmine tähendaks suurt lisakulu. Novembrist peaksid arendajad saama Männi sõnul väga varajases staadiumis planeeringut muuta nii, et see oleks kõigile vastuvõetav. Ameti hinnangul kasulik muudatus näib aga arendajatele vastukarva olevat.

«Detailplaneering pole üks joonis või ilus visioon,» ütles NCC elamuehituse juht Priit Aer. «See on mahukas dokument, mis põhineb tohutul hulgal algmaterjalil. Väga kahtlen, et ühiskondlikes organisatsioonides on nii palju pädevust, et nad suudaksid seda mõista.»

Tema sõnul toob muudatus kaasa palju subjektiivsust – see «annab tööriista neile, kes võitlevad oma kitsa isikliku huvi eest, nagu näiteks oma korteri aknast avaneva vaate pärast», selgitas Aer. «Maru hea, kui selle taha saab rakendada mingi seltsi, kes kõik võitlevad,» lisas ta.

Tallinna ehk kolm kõige kuulsamat arendust, mis on protesti tõttu seisma pandud, on kunstiakadeemia hoone, Pro Kapitali Kalaranna arendus ning Kreenholmi omaniku Hipodroomi elurajoon.

Teine neist on veninud juba tosin aastat ning kulutanud Pro Kapitali juhi Allan Remmelkoore sõnul tublisti raha. «Arendaja tunneb tõrke, piirangu ja venimise puhul vastutust oma rahakotis, millest ta maksab palku ja makse – milline on vastutus seltside jm protsessis osalejate puhul?» küsis ta. Ta möönab, et arendajad pole kõik inglid, aga nad on saanud ka kõvasti vitsa, mis on enamasti ainult kasuks tulnud.

Küsimusele, kas uus ehitusmäärus võib reaalselt tähendada, et arenduste valmimine ei viibi protestimise tõttu ebamõistlikult kaua, vastas Remmelkoor, et ideaalis küll. «Ideaalvariandis ta peaks seda tähendama ja seaduste areng selles suunas igal juhul toimub.»