Hannes Rumm: paar vähe tuntud fakti Kuu tagaküljest

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm Foto: Euroopa Komisjon

Teadupärast paistab Maale ära ainult 59 protsenti Kuu pinnast. Seetõttu tekitas Kuu tagakülg läbi aegade lennukaid hüpoteese, millest ühe kohaselt asus Kuu tagaküljel tulnukate baas.

Kuni 1959. aastal tuli Nõukogude automaatjaam «Luna 3» ja tegi tagaküljest esimesed ähmased fotod. Elutegevuse märke ega midagi üleloomulikku sealt ei leitud, kuid ometi selgus ajapikku, et Kuu tagakülg on esiküljest täiesti erinev. Kui meile nähtav Kuu pool on madal ja tasane, siis tagakülg on märksa kõrgem ning mägine.

Kui juba ühe taevakeha kaks poolt on täiesti erinevad, siis pole midagi imestada, et ka üks maailmajagu võib pakkuda kahte täiesti erinevat pilti. Tänu kolmandat aastat Euroopat räsivale võlakriisile tulvab järjest halbu uudiseid ning need on loonud meie igapäevasest elu- ja majanduskeskkonnast nukra pildi.

Pidevalt taastoodetava infovoo kohaselt on kriisist nõrgestatud Euroopa Liit vananeva rahvastikuga ülemaailmses konkurentsis paratamatult taanduv jõud. Ent aeg-ajalt tasub heita pilt ka varjus olevale Euroopa poolele, mida meie oma maailmajao meediatarbijad enam mitu aastat ei näe, kuid mida muu maailma ökonomistid ja statistika tunnevad sootuks teisiti.

Raskekaalu valitseja
Selle artikli kirjutamise ajal sattus mulle näppu ühe USA investeerimisfirma prospekt, millega meelitati ameeriklasi Euroopasse investeerima. Nende kolm põhiväidet olid: Euroopa majandus on liiga suur ja tarbijad liiga rikkad selleks, et neist mööda vaadata.

Praegu on õige aeg investeerida Euroopa majandusse, sest pärast kriisi ületamist on selle kasvuvõimalused väga head.
Müügitöö on teadagi asi, mis ei tugine alati faktidele. Seepärast võtsin ette Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraadi statistika.

Kuigi ELi majandus kasvab aastatel 2012–2013 väga aeglaselt, on see ikka maailma suurim majandus 12,6 triljoni eurose väärtusega. Samas kaalukategoorias poksib maailmameistrivõistlustel veel ainult USA (11,5 triljonit), sest isegi Hiina (5,5 triljonit) ja Jaapan (2,7 triljonit) võistlevad kukk-kaalus. Keegi ei kahtle, et kriisist hoolimata säilitab EL veel pikka aega oma juhtkoha maailma majanduses USA ees.

Sama jõudude vahekord peab paika firmade tasemel: Fortune 500 edukaima ettevõtte seas on 135 ELi ettevõtet, 132 USA ning 75 Hiina firmat.
Muidugi ei tähenda eelnevad arvud, et EL võib jala sirgeks lasta, sest liikmesriike ühekaupa arvesse võttes oleks pilt palju nutusem.

Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso hoiatas hiljuti: «20. sajandil võis ka vaid 10–15 miljoni elanikuga riik kujutada endast ülemaailmset jõudu. 21. sajandil võivad aga isegi suurimad Euroopa riigid jääda tähtsusetuiks selliste ülemaailmsete gigantide kõrval nagu Ameerika Ühendriigid ja Hiina.»

Sisserändajad vs uued liikmesriigid
Kui USA suureks konkurentsieeliseks on nooremaealiste sisserändajate vool, siis ELi trump on jätkuv võime meelitada ligi uusi liikmeid. Eelmise sajandi viiekümnendate aastate lõpus kuue Euroopa riigi lõdvalt seotud ühendusest on praeguseks saanud 500 miljoni elanikuga liit, mis kasvab pärast 4,5 miljoni elanikuga Horvaatia liitumist järgmisel aastal ning pikk huviliste järjekord lookleb ukse taga veel kaua.

Jätkuvalt on EL ka maailma suurim turg ning koguni 80 maailma riigi jaoks on EL peamine kaubanduspartner. Võrdluseks – USA on suurim kaubanduspartner 20 riigi jaoks. Euroopa turule on iseloomulik see, et siin on suur konkurents ning Euroopa sunnib arenevaid riike turuletulekuks järgmisele tasemele jõudma.

Kui 1929. aastal sai samuti USAst alguse eelmine suur majanduskriis, siis vastasid Euroopa riigid sellele sulgumisega ning oma turgude tugeva kaitsega, mis soodustas Teise maailmasõja puhkemist.

Nüüdsele majanduskriisile on EL varasematest vigadest õppides vastanud koostööga. Seda nii euroliidu sees kui suhetes teiste riikidega. Kogu maailmas ollakse vabakaubanduse edendaja ning nähakse kriisist väljumise võimalust just ühtse turu arendamises nende valdkondades, kus see senini viletsalt toimib. Näiteks sellistes Eestile olulistes valdkondades nagu transport või digitaalne majandus.

Mullu hindas WTO sekretariaat ELi rolli maailma kaubanduses nii: «Hoolimata tugevnenud protektsionistlikust survest mujal maailmas on EL säilitanud oma kaubanduses ja investeerimisreeglites avatuse ja läbipaistvuse. Arvestades ELi juhtivat rolli maailma suurima kaubandusjõuna, on selle otsus mitte piirata kriisi tõttu importi, stabiliseerinud multilateraalset kaubandussüsteemi.»

Üheksakümnendate aastate alguses arvati Eestis lapsikult, et kahe firma vaheline äri või kahe riigi vaheline kaubandus tähendab seda, et kui üks teisele midagi müüb, siis peab tingimata emb-kumb pooltest panema tasku priske kasumi ja teine vastu pükse saama.

Nüüdseks on EL õpikunäide sellest, kuidas võimalikult vabast kaubandusest võidavad mõlemad pooled. 20 aastat pärast ühtse turu töölehakkamist on ELi riikidevahelise kaubanduse maht kasvanud 4,5 korda.

Näiteks Eesti üks edukamaid firmasid Tallink on ostnud sel sajandil sadade miljonite eurode eest Soomest kuus uut laeva. Samal ajal veab firma Läänemerel igal aastal 9 miljonit reisijat, kellest iga teine on soomlane ehk Tallink müüb soomlastele uskumatul hulgal teenuseid. Seega võidavad kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vahetumisest mõlemad pooled.

Itk või hukk
Esimest korda tekkis mul soov seda artiklit kirjutada mais, kui Eestis tutvustas oma analüüsi Euroopa Liidu majanduse kohta Maailmapanga Euroopa ja Kesk-Aasia piirkonna peaökonomist Indermit Gill.

«Kui ma eestlastega räägin, on inimesed kurvad, aga kui vaadata majandust iseloomustavaid numbreid, peaksid nad tänaval rõõmust tantsima,» ütles Gill.

Kogu tema analüüs ELi majanduskasvu kohta oli üllatavalt tunnustav, tuues välja Ida-Euroopa riikide hämmastavalt kiire ning enamiku nn vana Euroopa riikide ühtlase arengu. Ainsana tõi ta välja nn programmiriikide probleemid eesotsas Kreekaga.

Mis te arvate, kuidas pealkirjastas Gilli esitluse põhjal valminud uudise Postimees Online? «Euroopa ei ole veel hukule määratud».
Tänavatel heast meelest tantsimine ei ole tõesti meie rahva tugevaim külg.