Romney lubab USA majanduse kiiremat taastumist

Vabariiklaste kandidaat Mitt Romney veenab poolehoidjaid tema poolt hääletama. Foto: SCANPIX

Vabariiklaste presidendikandidaat Mitt Romney lubab ameeriklastele madalamat maksukoormust, 12 miljonit uut töökohta ning majanduse kiiremat taastumist. President Barack Obama palub edusammude osas kannatust.

Nädala pärast selgub, kellest saab USA järgmine president. Küsitluste põhjal selgub võitja pingelises heitluses. Praegu on tähtis iga detail, traditsiooniliselt arvatakse, et kui tööpuudus langeb, valitakse istuv president ametisse tagasi.

Kui USA statistikaamet teatas 5. oktoobril, et töötuse määr langes ootamatult 7,8 protsendile, mis oli madalaim 2009. aasta jaanuarist ehk ajast, mil president Barack Obama ametisse astus, arvas terve rida vandenõuteoreetikuid, et numbreid oli ilustatud. Tööpuudus oli püsinud üle kaheksa protsendi 43 järjestikust kuud ning septembri kukkumine kolme protsendipunkti võrra on tugevaks plussiks Obamale, kes oli just kaks päeva varem toimunud teledebatis vabariiklaste presidendikandidaadile Mitt Romney’le alla jäänud.

Uskumatu tööhõive
Prominentseim numbrite õigsuses kahtleja oli General Electricu legendaarne eksjuht Jack Welch, kes postitas oma Twitteri kontole sõnumi: «Uskumatud tööhõive numbrid. Need Chicago kutid teevad ükskõik mida… kui ei suudeta väidelda, muudetakse numbreid.»

Majandus on valimisdebattide peamine teema ning president Barack Obamale heidetakse ette, et ta pole suutnud majandust kriisist välja tuua.
Ajakiri The Economist kirjutas, et Obama sai presidendiks tänu majandusele ning nüüd võib kaotada koha majanduse tõttu.

Ameerika Ühendriikide eelmised presidendivalimised neli aastat tagasi langesid viimaste aastakümnete kõige süngemasse perioodi. Kokku oli kukkunud USA üks suuremaid investeerimispanku Lehman Brothers, kellele järgnes USA suurim hüpoteeklaenude andja Washington Mutual.

Investeerimispanga Merryll Lynch päästis valitsuse survel Bank of America, maksumaksjate raha eest oli päästetud maailma suurim kindlustuskompanii AIG ning kokkukukkumise äärel oli mitu panganduskolossi.

Üha tõsisemalt räägiti mitte üksnes kapitalismi kriisist, vaid turumajanduse ja kapitalismi lõpust.
Paljude jaoks sümboliseeris Barack Obama muutusi, pööret paremuse suunas ning lootust, et kriisist saadakse peagi jagu. Paraku pole ootused täitunud.

Majanduskasv on olnud üsna aeglane ning ka meil levinud arvamuse kohaselt paljuski USA Föderaalreservi rahapoliitika kvantitatiivse lõdvendamispoliitika (QE) ehk lihtsustatult öeldes rahatrüki tõttu.

Kriitikud heidavad Obamale ette, et tema administratsioon võitleb majanduskriisiga lühiajaliste abinõudega. Näiteks programm «Raha romu vastu», mis ergutas inimesi vanu autosid uute vastu vahetama, elamuehitusprogrammid, mis pole tulemusi andnud ning kiirustades nn roheliste ettevõtete toetamine, selle asemel et lasta ettevõtetel keskenduda pikaajalisele kasvule ning töökohtade loomisele erasektoris.  

Barack Obama palus teledebatil ameeriklastelt kannatust, sest enne kui tema poliitika tulemusi annab läheb veel aega ning hoiatas, et kursimuutus võib seni saavutatud edusammud nullida.

Romney programm
Obama lubab oma presidendiaja järgnevaks perioodiks luua miljon uut töökohta tootmissektoris, Romney kinnitab seevastu, et tema majandusprogramm lisab nelja aastaga 12 miljonit uut töökohta.
Millised on siis Romney plaanid? Presidendikandidaadi ametlik majandusprogramm näeb ette nelja muutusteplokki.

1. Riigisektori kulutuste ning eelarvedefitsiidi vähendamine. Romney lubab nelja aastaga ehk järgmisteks presidendivalimisteks eelarvekulutuste alandamist 20 protsendile sisemajanduse kogutoodangust ehk kriisieelsele tasemele, lubades samas tulevikus makse mitte tõsta.
2. Ulatuslik maksureform, mille kohaselt alandatakse eraisikute tulumaksu 20 protsendi võrra, säilitades samal ajal madalama maksumäära dividendidele ja kapitalikasvult makstavale maksule. Ettevõtte tulumaksu, mis praegu on OECD riikide suurim, lubab ta alandada 25 protsendile.
3. Sotsiaalabi- ja tervishoiukulude reform.

4. Mitme Obama valitsuse vastu võetud seaduse muutmine või asendamine. Nendeks seadusteks on pangandust ja finantsturge reguleeriv Dodd-Franki seadus ning tervisekaitseseadus.
USA suurimaks probleemiks on olnud kogu aeg eelarvedefitsiit, mille on lubanud tasakaalu viia nii Franklin Roosevelt, Jimmy Carter, Ronald Reagan kui ka George Bush seenior. Mitte keegi neist pole seda aga suutnud, kirjutab The Economist.

Obama lubas oma esimesel presidendiks oleku perioodil vähendada defitsiiti poole võrra, tegelik tulemus oli selle alandamine 10 protsendilt 7,8 protsendile. Romney lubab eelarvetasakaalu nõude viia sisse põhiseadusesse ning lubas ise selleni jõuda kaheksa kuni kümne aastaga, aga pole senini täpsustanud, kuidas ta seda teha kavatseb.

Ka president Obama lubab alandada ettevõtete tulumaksu, aga vähem, 28 protsendile. Lisaks lubab ta jätkata ettevõtete välismaal teenitud kasumite maksustamist, Romney lubab selle praktika lõpetada.

Barbarid värava taga

USA vabariikaste presidendikandidaat, multimiljonär Mitt Romney on oma varanduse teeninud erakapitalifirmas (private equity) Bain Capital, olles üks selle firma asutajatest. Erakapitalifirmade äriidee on raskustes ettevõtete või korporatsioonide tütarettevõtete väljaostmine, restruktureerimine või saneerimine ning selle mitmekordse kasumiga taas börsile- või edasimüümine.

Nii juhtus näiteks meie Skype’iga, mille ostis 2008. aastal internetioksjonifirmalt eBay erakapitalifirmade konsortsium. Selle eesotsas oli erakapitalifirma Silver Lake Partners. Skype’i väärtuseks hinnati siis 2,5 miljardit dollarit. Kaks aastat hiljem ostis Microsoft Skype’i 8,5 miljardi dollari eest.

Erakapitalifirmade ärimudeli eripäraks on see, et ettevõte ostetakse välja suure finantsvõimendusega, kusjuures suuremalt jaolt ostetava firma enda rahaga ning viimane maksab ka teenustasusid.

Kuna ettevõtte väljaostmisele järgneb tavaliselt kulude mahukas optimeerimine ja koondamised, on kogu nende ärimudelit hakatud pidama kapitalismi kõige halastamatumaks vormiks ning erakapitalifirmasid tänapäeva röövkapitalistideks.

Erakapitalifirma üheks kuulsamaks tehinguks on tubakatoodete ja küpsiste tootja RJR Nabisco väljaostmine erakapitalifirma Kohlberg, Kravis Roberts (KKR) poolt 31,1 miljardi dollari eest. Tol ajal oli see ajaloo suurim säärane tehing ning jäi selleks veel järgneval 17 aastal.

Kogu seda ülevõtmise võidujooksu ja ülepakkumise (tehingut soovisid endale saada mitmed erakapitalifirmad ja investeerimispangad) kohta kirjutasid Bryan Burrough ja John Helyar kolm aastat hiljem suurepärase bestselleri «Barbarians at the Gate» («Barbarid värava taga»), mida peetakse siiani kõigi aegade parimaks äriraamatuks. Alates sellest ajast on erakapitalifirmad saanud endale hüüdnimeks barbarid värava taga.

Romney juhitud Bain Capitali tuntumad investeeringud on jaemüügikett Staples 1986. aastal ja kiirsöögikett Burger King, mille konsortsium ostis 2002. aastal välja 1,5 miljardi dollari eest. Neli aastat hiljem korraldati üliedukas aktsiate avalik esmaemissioon (IPO).