Kõige väärtuslikumad ettevõtted on Eesti Energia ja Swedbank

Eesti Energia Iru prügielektrijaama ehitus. Foto: Liis Treimann

Investeerimisnõustaja Gild Corporate Finance’i tänavune kõige väärtuslikumate ettevõtete edetabel üllatusi ei pakkunud: esikohal Eesti Energia, teisel Swedbank ja kolmandal Vopak EOS.

Gild 100 edetabeli koostamist juhtis Gildi vanemanalüütik Martti Andresson. Õigupoolest oli Eesti Energia juba mullu riigi kõige väärtuslikum ettevõtete edetabelis, aga formaalselt oli esikohal Swed­bank. Formaalselt sel põhjusel, et seni olid Swedbanki Läti ja Leedu tütarpangad ametlikult Swedbank Eesti tütred.

Tabeli kolm liidrit on oma alal monopolid või turgu valitsevad ettevõtted. Üllatusi ei paku ka esikümme: Eesti Telekom, Tallink, SEB, Tallinna Sadam. Uue tulijana on esikümnesse trüginud Eesti Raudtee, aga ka Viru Keemia Grupp. Langenud on Tallinna Kaubamaja.

Mullu jätkus Eesti ettevõtete väärtuse kahanemine. Kui 2007. aastal oli Gildi arvutuste järgi 100 väärtuslikuma ettevõtte väärtus 21,6 miljardit eurot, siis mullu oli see langenud 11,9 miljardile, olles vähem kui aasta varem.

Sama käib börsi kohta, kus selle aasta 1. jaanuaril on Tallinna börsil esindatud firmade koguväärtus 1,2 miljardit, olles isegi madalam kui kriisiaastal 2009. Viimase põhjuseks on samas suure väärtusega Eesti Telekomi ja ka Norma lahkumine börsilt.

Gild 100 edetabeli ettevõtete tegevusaladest on kõige väärtuslikumad transpordifirmad. Viis aastat tagasi juhtis väärtuse edetabelit finantssektor, olles ligi 40 protsenti. Finantssektori väärtus on langenud aga kogu Euroopas. Nii on praegu finantssektor 100 väärtuslikuma ettevõtte hulgas alles kolmas, jäädes alla ka kommunaalettevõtetele. Viimastest tähtsaim on kahtlemata Tallinna Vesi, mis praegu riigiga kohut käib.

Gild 100 koostamisel on valitud äriregistris registreeritud kasumit taotlevad ettevõtted. Välja on jäetud välismaa ettevõtete filiaalid, kasumit mittetaotlevad ettevõtted ning valdusfirmad.

Börsiettevõtted on esitatud tegeliku turuväärtusega, teisi on hinnatud eeldusel, et vähemusosalus on börsil kaubeldav. Ettevõtete hindamiseks on kasutatud võrdleva hindamise meetodit ning ainult avalikku informatsiooni.

Võrdleva hindamise puhul põhineb ettevõttele antav väärtushinnang teiste, turu poolt juba hinnatud ettevõtete väärtusel, mis tagab suurema erapooletuse ning objektiivsuse võrreldes teiste levinud hindamismeetoditega.

Iga ettevõtte või sektori kohta on moodustatud sobiv võrdlusgrupp, kuhu on valitud võimalikult sarnase tegevusala, tegevusregiooni, kasvupotentsiaali, riskiprofiili ja kasumlikkusega tegutsevad maailma eri börsidel noteeritud ettevõtted.

Hinnatavate ettevõtete finants­andmeid on korrigeeritud, et elimineerida erakorraliste asjaolude mõju, nagu näiteks suured kasumid või kahjumid valuutakursi kõikumistest, põhivara müügist või ümberhindamisest jms.

Ettevõtete võlakoormust ja rahalist positsiooni on hinnatud raamatupidamislikus nominaalväärtuses.