Valitsus külmutas uute tuuleparkide rajamise

Pärnumaal Varbla vallas valati selle nädala alguses uuele tuulepargile vundamenti. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Peaaegu märkamatult, aga otsustavalt tõmbas peaminister Andrus Ansip pidurit rohelise elektri toetuskavale, külmutades mitmeks aastaks taastuvenergia projektide ehitamise Eestis.

Tuuleparkide teelt pidi valitsuses arutlusel olnud seaduseelnõuga kaduma ehitamispiirang, praegu on nende toodetud elektri toetusele seatud ülempiir 600 GWh aastas. Selle täitumisel rohelise elektri toetust enam ei saa.

Kuigi tuulikupark pole veel nii suur, et tootmise ülempiir täis oleks, on uusi suuri arendusi raske alustada. Ülempiir pidi seadusest kaduma, kuid Ansipi algatusel kirjutas valitsus selle eelnõusse tagasi.

«Seame sihiks täita aastaks 2020 riigile võetud kohustused taastuvenergia tootmise osas ja me ei kavatse neid võetud kohustusi suurelt ületada, sest tarbija ei jõua seda kinni maksta. Paraku tuuleenergia ja taastuvenergia on praegu märksa kallim kui põlevkivist toodetud elektrienergia,» ütles Ansip valitsuse pressikonverentsil.

Majandusministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda kinnitas eile, et tuuleenergia toetuse ülempiirita eelnõu ministeeriumist valitsusse ka läks. Kuid välja tuli see sealt koos ülempiiriga.

Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist protesteeris eile saadetud avalduses, leides, et tuuleenergia ülempiiri kadumine pidi hüvitama toetuste vähenemist uues seaduses.

Postimehele on kinnitatud, et ülempiiri kehtestamise algatus tuli peaministrilt, kes jättis sellega vähemusse ka keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse. Viimaselt eile kommentaari saada ei õnnestunud, kuid varem on minister olnud väga murelik taastuvenergia toetustele ülempiiri seadmise pärast.

Pentus-Rosimannus on olnud koos justiitsminister Kristen Michaliga üks ägedamaid taastuvenergia tootjate kaitsjaid. Postimehele on varem väidetud, et n-ö vanemad Reformierakonna ministrid pole n-ö nooremate rohelise elektri lembust mõistnud.

Mäletatavasti pärast kaks aastat kestnud sõnasõda suutis majandusminister Juhan Parts sõlmida taastuvenergia tootjatega kokkuleppe, mis muutis seniseid rohelise elektri toetamise põhimõtteid. Peamine muutus oli see, et toetus peaks minema uuest aastast sõltuvusse elektri börsihinnast.

Koos selle muudatusega on aga seaduses veel üks klausel. Nimelt saab valitsus igal aastal määrata koguse, mis on üldse toetuskõlblik. Toota võib, aga toetust saaks ainult teatud piirini toodetud roheline elekter.

Kuna taastuvenergia tootmine on edenenud Eestis jõudsalt, siis 2020. aastaks võetud eesmärkide täitmine on graafikus või ennetab seda. Seaduses oleks olnud klausel, et juba tegutsevad jaamad võivad toota, palju tahavad. Nendele poleks üldine alampiir kehtinud.

Nüüd siis lisas valitsus veel ühe piirangu, piirates tuuleparkides toodetud elektri hulka.

Nii polegi kuni 2016. aastani uusi taastuvenergia jaamu riiki vaja. Uus seadus loob juba tegutsevatele tootjatele soodsa keskkonna, sest nende investeering on igal juhul kaitstud.

Tuuleparkide ehitamist külmutades kaitseb oma positsioone Eesti Energia, kes on tõusnud riigi suurimaks tuuleenergia tootjaks. Ettevõtte juht Sandor Liive kaotas küll rohelise elektri toetuse Narva jaamades, kuid võitis oma tuuleparkidele ärilise puutumatuse.

Tähelepanuväärne on, et Liive tegi Ansipile oktoobri algul ühe kindla ettepaneku. Nimelt kui aastatel 2017–2020 vajab Eesti uusi taastuvenergia võimsusi, et täita Euroopa Liidu ees seatud eesmärgid, siis võiks Eesti Energia juhi soovitusel korraldada vähempakkumise. Riikliku toetuse saaks kõige väiksema toetusega töötav rohelise elektri tootja.

Liive märgib samas kirjas, et suur põlevkivijaam, mis põletab üheaegselt nii puitu kui ka põlevkivi, suudab taastuv­energiat toota väiksema toetusvajadusega kui tuulepark. 2016. aastal on Eesti Energial valmis Auvere elektrijaam, mis on ehitatud nii, et pool kütuse mahust võiks olla biomass.