/nginx/o/2009/01/13/117077t1hf6f6.jpg)
Kaspersky Labi tellimusel A.W. Olsen & Partnersi poolt Baltimaades tehtud uuring näitas, et arvutikasutajad pole lihtsate salasõnade ohtlikkust endale veel teadvustanud: Eestis on ligi 19 protsendil vastanutest andmed tegelikult kaitsmata.
Kaspersky: viiendik Eesti arvutikasutajaid kaitseb oma andmeid primitiivsete salasõnadega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsitlusest selgus, et tihtipeale võetakse kasutusele ebaturvalisi salasõnu, mille lahti muukimiseks pole tarvis isegi erimeetodeid.
Kasutatakse sünnikuupäeva (2 protsenti), enda ees- või perekonnanime (7 protsenti) või kodulooma nime (5 protsenti): see info on kättesaadav ka teistele peale lähedaste ja pereliikmete. Niisuguse teabe võib lihtsasti üles leida veebist, näiteks sotsiaalvõrgustike kaudu. Kurjategijal on selleks tarvis ainult natuke arukust.
Veel 2 protsenti kasutab kombinatsiooni «123456» vms ja 3 protsenti sõna «password». Selline kaitse, nagu ka iga teine lihtsatel sõnadel põhinev parool, on hõlpsalt ja kiiresti lahti muugitav.
Osa vastanuist kasutab aga originaalsemaid salasõnu: näiteks mõne maailma tähtsündmusega seonduvaid sõnu, auto registrinumbrit, filmitegelase nime või tsitaati, silma alla juhtunud objekti nimetust jmt.
Veel üks turvaprobleem, millele pööratakse harva tähelepanu, on korduvate salasõnade kasutamine. Niisugune lähenemine võimaldab mitte üle koormata oma mälu hulga numbri- ja tähekombinatsioonidega. Kui aga üks selline salasõna sattub kurjategijate kätte, saavad nad juurdepääsu mitmele veebiteenusele ja -rakendusele korraga. Uuringu kohaselt rakendab 71 protsenti Eestis küsitletud arvutikasutajaid üht ja sama salasõna kõikide oma kasutajakontode jaoks, samas kui üle maailma on see näitaja 9 protsenti.
Infokaitses mängib olulist rolli ka salasõna säilitamiskoht. Enamik arvutikasutajaid (78 protsenti) eelistab jätta oma salasõnad meelde, mis on ka väga hea, kuid tihtipeale on see võimalik salasõna lihtsustamise või ühe ja sama salasõna kasutamise tõttu. 1 protsent lihtsalt kirjutab oma salasõna märkmelehe peale ja kleebib kuvari servale, 2 protsenti salvestab salasõna nutitelefoni mällu, 11 protsenti aga kasutab selleks otstarbeks tavalist pabermärkmikku.