/nginx/o/2009/02/27/141240t1he4a8.jpg)
Ema teab kõige paremini. Naisvolinike mäss nurjas eile ELi kava kehtestada börsiettevõtete nõukogudele 40-protsendiline «naiskvoot».
Naised murdsid sookvoodi selgroo
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kvoodi kõige häälekamateks toetajateks osutusid kummalisel kombel mehed.
Meetme häving juba juriidilisel tasandil on ettevõtjatele ilmseks kergenduseks – kvoot oleks moonutanud värbamisotsuseid ning õõnestanud üksmeelt ettevõtete nõukogudes.
Naised nagu telekomide volinik Neelie Kroes seisid kvoodile vastu seetõttu, et see oleks võrdõiguslikkust pigem kahjustanud: naiste kasuks diskrimineerimine võrdunuks diskrimineerimisega võrdväärselt kvalifitseeritud meesterahvaste vastu.
Sundides firmasid jõuga teatud arvu naisjuhte värbama propageerinuks Euroopa Komisjon tokenismi ehk vähemuste rituaalset kaasamist.
Sellise süsteemi alusel värvatud naiste suhtes oleksid õhku jäänud ilmselged, kuigi ehk väljaütlemata küsimärgid.
Kroes ja tema naiskond pärineb peamiselt liberaalide leerist, naiskvoodi-meeskond koosneb valdavalt sotsialistidest. Kvoot hääletati maha ka riikliku kontrolliga kaasnevate ebameeldivuste ennetamiseks.
Äritegelaste poolt ellukutsutud võrdõiguslikkuse eest võitlejate rühmitus «30 Per Cent Club» (30 protsendi klubi) on kvootide vastu. Grupi asutaja Helena Morrissey ütleb: «Need [kvoodid] ei toimi. Norras said naised 40 protsenti kohtadest nõukogudes, aga vaid 3 protsendi tegevjuhtide ametipostidest. Ning 100 firmat tulid börsilt tulema.»
Üle kõige vajavad firmad vaatenurkade erisust, vaba mõtlemist – olgu «isemõtleja» siis mees või naine. Just selliste «kuninga alastioleku» kuulutajate kutsumine professionaalse eliidi esindajate sekka tuleks kasuks kõigile ettevõtetele.
Copyright The Financial Times Limited 2012