SEB: Eestis on perede ostujõud paranenud kiiremini kui Lätis ja Leedus

Kalev Aasmäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SEB
SEB Foto: Mihkel Maripuu

SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüsi (Baltic Household Outlook) põhjal on palgad hakanud Eestis ja Lätis järkjärgult suurenema, samas kui Leedus reaalpalk endiselt alaneb.

Eestis kasvas reaalpalk neljandat kvartalit järjest, kuigi madalamas tempos kui eelmistes kvartalites. Teises kvartalis kasvas reaalpalk aastaarvestuses 1,1 protsenti. Lätis kasvas keskmine reaalpalk teises kvartalis eelmise aastaga võrreldes 1,5 protsenti, mistõttu tõusis ka töötava elanikkonna ostujõud.

Alates 2010. aasta esimesest kvartalist, kui palgad Eestis kasvama hakkasid, on keskmine brutopalk tõusnud 19 protsenti. Arvestades tarbijahindade liikumisi on reaalpalk kasvanud 6,7 protsenti.

Võrreldes 2008. aasta teise kvartaliga on inflatsiooniga (tarbijahinna indeksiga) korrigeeritud keskmine netopalk Eestis ligi 7,5 protsenti madalam. Lätis on keskmine bruto- ja reaalpalk alates majanduslanguse põhja saavutamisest tõusnud vastavalt 11 ja 2,5 protsenti; samas on töötajate ostujõud kaugel kriisieelsest tasemest.

2012. aasta teises kvartalis oli reaalpalk 2008. aasta sama perioodiga võrreldes 10,3 protsenti madalam. Balti riikidest on kõige suurema languse läbi teinud Leedu leibkondade tulutase – 2008. aasta teise kvartali ja käesoleva aasta sama kvartali vahelisel ajal langes tegelik netopalk 14,3 protsenti.

«Eelduste kohaselt hakkavad töötulud järkjärgult suurenema. Lätis heakskiidetud üksikisiku tulumaksu kärped (25-lt 24 protsendini 2013. aastal jne) peaksid järgmisel aastal hakkama toetama netopalga ja eratarbimise kasvu. Prognooside kohaselt ulatub keskmise brutopalga tõus Lätis järgmisel aastal 4-5 protsendini. Leedus jääb palgakasv eelduste kohaselt madalamaks kui Lätis ja Eestis, ulatudes 2,5 protsendini,» ütles SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles