K, 7.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Jürgen Ligi: riigi maksupoliitikat pole kavas muuta

Andrus Karnau
, majandusajakirjanik
Jürgen Ligi: riigi maksupoliitikat pole kavas muuta
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Rahandusminister Jürgen Ligi
Rahandusminister Jürgen Ligi Foto: Toomas Huik

Rahandusminister Jürgen Ligi kõne tuleva aasta riigieelarve esimesel lugemisel.

Eelarve koostamisel oleme taas olukorras, kus maailmamajanduse taastumine on sattunud küsimärgi alla – endiselt püsib ebakindlus nii euroalas kui globaalselt. Meie potentsiaalset kasvu hoiavad tagasi osa euroala riikide võlaprobleemid, mille leviku tõkestamisse oleme viimase kahe aasta jooksul aktiivselt panustanud.

Võrreldes aastatagusega oleme loonud püsiva finantsstabiilsusmehhanismi ESMi ning olulise lülina euroala finantstervise kindlustamisel on samm-sammult lisandumas ühtne pangandusjärelevalve. Seega on euroalal käimas ühisturgu oluliselt tugevdavad reformid, kuid järgmise aasta jooksul on keskkond usalduse languse tõttu tavapärasest ettearvamatum.

Eesti majandus mõneti siiski trotsib ümbritsevat ning  on saavutanud stabiilse kasvutaseme. Ühtlaselt kõrge püsib ka Eesti tarbijate kindlustunne ja tarbimisjulgus, meie lähiriikide kasvuväljavaated on üle keskmise. Seetõttu arvestas valitsus järgmise aasta eelarvet koostades majandusprognoosi põhistsenaariumiga, mille järgi jääb 2013. aasta majanduskasvu tempo juba kevadel prognoositud 3 protsendile. Sellega on Eesti  2013. aastal taas euroalakõige kiiremini kasvav majandus.  Majanduskasvu veab alates järgmise aasta teisest poolest jälle  eksport, mis toetab oma­korda kohalikku tööturgu, tarbimisvõimet ning investeerimisjulgust.

***

Iga eelarve tähtsaim küsimus on, kas inimeste ja riigi heaolu rahastamine arvestab reaalsete võimalustega. Ei ole olemas valikut, mis lubaks püsivalt kulutada rohkem kui teenid. Seetõttu peab valitsus majanduspoliitika usaldusväärsuse hoidmise nimel kinni eelarvestrateegias seatud eesmärkidest, et kasutada lähiaastaid kestliku arengu ja majanduskasvu kindlustamiseks. Eelarve kulud vastavad maksumaksjate panusele ning üle jõu me ei ela. Valitsussektori eelarvepositsioon on 2013. aastal siiski veel 0,7 protsendiga SKPst puudujäägis, kuid Euroopa kontekstis on see väga hea tulemus. Peamine defitsiidi tekitaja on jätkuvalt kesk­valitsus, eelkõige puudujääk pensionikindlustuses.

Euroopa Komisjoni poolt eesmärgistatav struktuurne eelarvepositsioon püsib järgmisel aastal ülejäägis. Ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleemi eelarves ei ole ning nominaalne puudujääk lähiaastatel on põhjustatud ajutistest teguritest. Rõhutan üle, et eelarvetasakaal ei ole abstraktne eesmärk – riikide kogemus tõestab, et see on oluline vahend majanduse stabiliseerimiseks ja kasvu toetamiseks. Lisaks annab seekodanikele tunnistust võimetekohasest kulutamisest, mille vajalikkus kipub kiiresti ununema.

Eelarvetasakaalu abil väldime ka laenusõltuvusse sattumist, millest väljatulek on keeruline ja ühiskonnale valulik. Eesti võlakoormus püsib tuleval aastal Euroopa Liidu madalaimana 12 protsendiga SKPst ning suureneb ainult EFSFi garantiide mõjul. Euroala riikide keskmine võlakoormus on 83 protsenti SKPst. Riigirahanduse prognoosi järgi riik võlakirjaturule pöörduma ei pea - finantseerimisvajadused kaetakse likviidsus­reservist. Samuti kehtib põhimõte, et oodatust kiirema majanduskasvu tingimustes hoidub riik positiivsetest lisaeelarvetest ja selle asemel vähendab kiiremini puudujääki.

Riigi maksupoliitikat pole kavas muuta ning jätkuvalt on eesmärk vähendada tööjõuga seotud makse. Euroopa Komisjon, OECD ja teised eksperdid on meile toeks seisukohas , et maksudest on majandust enim takistavad kapitali ja töö maksud. Järgmisel aastal väheneb töötuskindlustusmakse, mille tulemusel jääb rohkem raha kätte nii töövõtjal kui tööandjal. Varem tehtud otsustega tõusevad tuleval aastal alkoholi- ja tubakaaktsiisid, millest viimase puhul teeme ettepaneku jagada 10protsendiline tõus kahele aastale. Üldine maksukoormus langeb 2013. aastal 32,6 protsendile, mis on viimase viie aasta madalaim tase.

***

Riigieelarve tulud suurenevad 163,1 miljoni euro ehk 2,2 protsendi võrra 7,5 miljardi euroni. Üldine tulude kasv ei ole suur, kuid olulised on sisemised muutused. Nimelt liigub tulude osakaal maksuliste tulude kasuks ning väheneb seega riigi sõltuvust toetustest. Peamiselt vähenevad välistoetused seoses Euroopa Liidu finantsperspektiivi vahetumisega.

2013. aasta kulud suurenevad 1,1 protsenti 7,7 miljardi euroni. Kulusid planeerides ei ole meil vaja enam otseselt kärpida, kuid vajadus  lisanduvaid soove ohjeldada ei kao kunagi. Võin kinnitada, et riigi järgmise aasta kulutused on planeeritud vastutustundlikult ja arvestades pikaajaliste mõjudega. Samal ajal on meil võimalik järgmisel aastal suurendada inimeste sotsiaalset turvatunnet – rakenduvad vajaduspõhised lastetoetused, tõuseb valitsemisalade palgafond, suurenevad pensionid, samuti tõusevad töötutoetused.

Tegevusalade lõikes on kulude jaotus sarnane eelmiste aastatega. Võrreldes Euroopa Liidu riikidega panustame endiselt suhteliselt enam haridusse, kultuuri, riigikaitsesse ja ka sisejulgeolekusse. Haridusreformidele kulutab riik järgmisel aastal üle 18 miljoni euro enam. Sellega tagab valitsus vajaduspõhised õppetoetused, reformib kutseõppekavasid ning üldhariduse koolivõrku. Kultuuri valdkonna eelarvega on tagatud Eesti Rahva Muuseumi ehituse rahastamine ning kaitse-eelarve püsib 2% SKT-st.

Mahult suuremad kulude kasvud on seotud sotsiaalse kaitse suurendamisega: riikliku pensionikindlustuse kulud kasvavad 93,3 miljonit eurot, Haigekassa ravikindlustuse kulud 55 miljonit eurot ning riigipoolsed kohustusliku kogumispensionifondi maksed 9 miljonit eurot. Riik maksab erinevaid sotsiaaltoetusi keskmiselt ühe elaniku kohta 2013. aastal 1 677 eurot.

Valitsussektori investeeringute maht järgmisel aastal väheneb. Kui selle aasta eelarves oli planeeritud investeeringute järsk kasv peamiselt heitmekvootide müügi tulu arvelt, siis samal põhjusel järgmisel aastal investeeringute maht väheneb 10,6 protsenti 921,7 miljoni euroni. Siiski paistab Eesti Euroopa taustal silma väga kõrge investeeringute tasemetaga, mis on püsinud ka kriisiaastatel.

Alla poole investeeringutest tehakse välistoetustest. Riigieelarveliste ja Riigi Kinnisvara AS-i investeeringute maht kasvab 44 miljoni euro võrra eurot ning moodustab üle veerandi valitsussektori investeeringute mahust. Suuremad objektid on seotud teehoiu, vee-ja jäätmemajanduse ning haiglavõrgu ja hoolekande infrastruktuuriga, kuhu suunatakse vastavalt 195,6 miljonit, 161,9 miljonit ja 46 miljonit eurot.

Riigi tegevuskulud järgmisel aastal suurenevad. Lisaks valitsemisalade palgafondide suurenemisele 4,4 protsendi võrra on oluline osa kasvust seotud kaitseväe eriotstarbelise varustuse, teehoiu, Riigi Kinnisvara rendimaksete ning haridusreformidega. Endiselt on võimalik palgatõusu allikas valdkonnasisene efektiivsuse tõstmine, mille tõttu kujuneb keskmine palgatõus ka suuremaks kui palgafondi 4,4protsendiline kasv. Netopalka tõstab ka töötuskindlustuse makse alanemine.

Ära tuleb unustada kahekohalised palgatõusu protsendid avalikus sektoris, mida nägime buumi ajal.  Need ei olnud reaalset olukorda arvestavad ning suuresti neid vigu tuli kriisi ajal parandada. Pakutav palgatõus on vastavuses üldise tööturu arenguga ning iseloomulik tasakaalukale  majandusarengule. Mõõdukas palgatõus on kindlasti meeldivam kui kiire koos vääramatult järgnevate kärbete, külmutamiste ja vallandamistega. Samuti ei tohi avalik sektor asuda vedama palgarallit võrreldes erasektoriga. Planeeritud 4,4protsendiline palgafondide kasv jääb alla prognoositud keskmise palga kasvule tuleval aastal, kuid ta ei väljenda kogu tõusunumbrit ning ületab prognoositavat inflatsiooni. Seega kasvab ka riigieelarvest palgasaajate reaalne ostuvõime.

***

Kokkuvõtvalt saab järgmise aasta eelarve kohta öelda, et see on üle mitme aasta esimene, kus me korraga suurendame avaliku sektori töötajate palku ning erinevaid sotsiaaltoetusi, sealhulgas pensione, lastetoetusi ning töötutoetusi. Kuid me ei ole läinud seda teed, et oleme lihtsalt tulusid juurde planeerinud. Muudatusteks on ruumi andnud ka valitsemisalade sisesed ümberkorraldamised – seda nii lastetoetuste jagamise kui ka haridusreformi ettevalmistamisel.  Lisaraha eelarvesse toob tõhusam töö, mitte  unistamine ja nõudmiste esitamine. Eelarvepoliitika peaküsimuseks jääb pikk vaade reaalsetele vajadustele ja võimalustele.

Soovin tänada kõiki selle eelarve koostamisel osalenud inimesi ning soovin riigikogule jõudu tööle!

Märksõnad
Tagasi üles