/nginx/o/2012/05/09/1095878t1h3cc4.jpg)
«See juhtum pole ju mitte «ettevõtjad versus EAS» , vaid «EAS ja ettevõtjad versus paragrahv»,» ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kommenteerides EASis ilmsiks tulnud korralagedust rahajagamisel.
Parts: EASi juhtum pole kindlasti «ettevõtjad versus EAS»
/nginx/o/2012/04/25/1073868t1hde4c.jpg)
22. oktoober 2012, 16:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma loodan, et nad suudavad leida kõiki osapooli, sh Euroopa Komisjoni ja meie rahandusministeeriumi audiitoreid rahuldava lahenduse,» ütles Parts. «Euroopa Komisjon eesotsas president Barrosoga on kutsunud kriisi ajal kõiki liikmesriike üles kasutama olemasolevaid struktuurifondide rahasid ettevõtete stimuleerimiseks ja tööpuuduse vähendamiseks. Seda tehti paljudes EL riikides juba mitme aasta eest, kui päästeti pankasid ja autotööstuseid. Mul pole infot, et toetatud tööstusinvesteeringute projektides EAS-i toetus poleks sisuliselt tähendanud ergutavat mõju, eriti veel kriisi kontekstis.»
Parts ei vastanud küsimustele, et kuidas oleks tekkinud olukorda saanud ära hoida; miks alles nii hilja ärgati, kuigi viga oli juba mõnda aega tagasi teada ja mida teha edaspidi, et taolisi tõlkevigasid (EASi juhatuse liige Krõõt Kilveti sõnul on rahajagamissegaduse põhjuseks valesti tõlgitud määrus – toim.) ära hoida.
EAS on maksnud 61-le ettevõttele summas 10,5 miljonit krooni toetust elementaarseid nõudeid rikkudes. Riigiabi põhimõtte alustõde ütleb, et ettevõte ei tohi olla alustanud tööd, näiteks ostnud seadmeid, enne abitaotluse esitamist. See on rahajagamise alustõdesid, mida rahajagamisskandaali välja tulemise ajaks oli eiratud aastaid.