/nginx/o/2012/10/22/1384864t1h7c10.jpg)
Endine Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Michael C. Polt avaldas oma blogis arvamust, et mitmed USA ees seisvad väljakutsed on võimalik lahendada Eesti eeskujul.
USA saadik kaasmaalastele: õppigem Eesti ID-kaardist ja e-valitsusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Polt kirjutas veebipäevikus, et Ameerika Ühendriike on enam kui kümnendi vältel tabanud tagasilöögid ja riigil tuleb astuda tõsiseid samme, kui soovitakse välja tulla olukorrast, kus mitmed maailma riigid edestavad USAd näiteks hariduses, tootmises ja kaubanduses.
Polt pakkus välja, et alustada tuleks pisiasjadena näivatest asjadest, millel võib aga olla tohutu mõju, nagu näiteks e-valitsemise põhimõtete sisseviimine.
«Naasin just pisikesest 21. sajandi Eestist suurde ja sageli sajandivahetuse tasemele jäänud Ameerikasse. Eestlastel on usalduslik suhe oma valitsusega, kuna nad kulutavad väga vähe aega bürokraatiale. Valitsussektori teenuseid pakutakse enamjaolt elektrooniliselt ja kiiresti, ilma pikkade ootejärjekordade, piiratud avatudoleku aegade ja keerulise paberimajanduseta,» kirjeldas Polt.
Ta argumenteeris, et samal ajal, kui USAs on probleeme interneti kiirusega, on Eestis lairibaühendus üle riigi väikeste või olematute kuludega samahästi kui iseenesestmõistetav. «Samal ajal meie (ameeriklased – toim.) ikka veel krigistame hambaid, makstes aeglase interneti eest suuri summasid riigis, mis leiutas Interneti!»
Teiseks tuleks USAs Polti meelest tugevalt panustada küberturvalisusesse, milles on samuti eeskujuks Eesti.
«Eestlased mõistavad, et me töötame, elame, ostleme, suhtleme ja mängime küberruumis. Aga nad on otsustanud nende teenuste turvalisust usaldada, kaasa arvatud ligipääsu riigi pakutavatele teenustele nagu riiklik ID-kaart – mis USAs on kõige keerulisem aruteluteema. Me hakkame värisema, kui kuuleme sõnapaare «riiklik ID-kaart» ja «valitsuse andmebaas»,» kirjeldas Polt.
Endine suursaadik väitis, et Ameerika Ühendriikide arengutakistuseks on saanud kodanike hirm anda valitsusele enda kohta liiga palju andmeid. Tegelikkus on aga see, et andmed on erinevates andmebaasides juba praegu kättesaadavad. Pahatihti on need aga andmekogud, mis jagavad personaalset teavet ja on märksa vähem ettearvatavad, kui seda oleks ühtne riiklik andmebaas.
«Mu sõbrad Eestis on mulle korduvalt näidanud oma ID-kaartide kasutusvõimalusi ja elektroonilisi «sõrmejälgi», mida nad saavad jälgida nende kohta, kes on nende isikuandmeid vaadanud, teiste hulgas politsei,» kirjeldas Polt.