Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

EASi esindaja kord tunnistab asutuse viga, siis jälle mitte

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
EASi juhatuse liige Krõõt Kilvet.
EASi juhatuse liige Krõõt Kilvet. Foto: Mihkel Maripuu

Ettevõtetele euromiljonite maksmise korra rikkumise  kõneisikuks määratud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusese (EAS) juhatuse liige Krõõt Kilvet tunnistas, et viga justkui poleks olnudki, kuid ikkagi oli, sest Euroopa määrust on valesti tõlgitud.

Kuidas on praegu seis tagasimaksmisnõuetega?

Teeme kõik selleks, et neid tagasimakseid ei tuleks, ja meil on väikeseid võimalusi läbirääkimiseks. Oleme oma materjalid saatnud kinnitamiseks ka rahandusministeeriumile ja Euroopa Komisjonile ning praegu on raske öelda, kas tagasimakseid tuleb või ei tule teha. See kindlus saabub meile 30. oktoobriks. Sisetunne ütleb, et olukord polegi vist nii hull, aga praegu pole meie võimuses asju veel välja lubada.

Kõrvalt vaadates näib kõnekas ka probleemi kulg, sest näib, et viga oli juba aasta tagasi teada.

Selles kõiges pole midagi pahatahtlikku või kuritegelikku ja asjal on üsna loogilised seletused.

Millal teie veast teada saite?

Viga kui sellist ei olegi ju keegi tuvastanud. Oli üks Euroopa Komisjoni audit eelmisel sügisel ja selles pöörati tähelepanu teatud nüanssidele riigiabiga seoses, aga selle auditi lõpp­raport jõudis meieni alles selle aasta juunis. Selle ajani oli kahtlus, et midagi võib olla viltu, ja võtsime ette samme, et enam sellised asjad ei korduks.

Lõplikud otsused ei ole ka meie käes siin Eestis. Kellegi ametniku eksimust siin pole.

Ei tea, kas nii saab ikka öelda, sest auditis juhiti tähelepanu elementaarsele riigiabi põhimõttele, et raha ei tohi välja anda enne, kui on tehtud abitaotlus. Seda põhimõtet on ju ikka rikutud.

Ei, oma pressiteates ütlesime ka, et need olid määruse põhimõtted ja nende tõlgendamine. Need olid tõlgendatud seni teistmoodi, kui Euroopa Komisjoni lõppraport tuli selle aasta juunis.

Euroopa Komisjoni määrus peaks olema vahetult kohaldatav ehk seda ei pea tõlkima ega tohigi tõlkida, tõlgendada?

See ongi see, et need ikkagi ju tõlgitakse. Olgem ausad, seal tekkiski viga sisse.

Tõlkes kaduma läinud?

Jah. See on minu jaoks väga palju liigitatav sellesse valdkonda, et Euroopa määrused ongi väga keerulised ja Eesti riik tegeleb nendega sisuliselt esimest perioodi. See on üsna loomulik, et niisuguseid vigu võibki tekkida. See on ikkagi umbes 2000-leheküljeline määrus.

Leidsin selles määruses üsna kergesti üles paragrahv kaheksa, kus kõik selgelt kirjas.

Jah, aga see muutus. Probleemid ongi tekkinud enne sõnastuse muutust. Selle tõttu meile tähelepanu pööratigi. Anname avalikkusele kindlasti teada, kui on saabunud lahendused ja meil on kindlus, et saame neid kasutada. Teeme kõik, et ettevõtjad ei peaks toetusi tagasi maksma.

Ergutav riigiabi

•    Ettevõttele antaval abil on ergutav mõju, kui abisaaja on enne projekti või tegevuse teostamiseks töö alustamist esitanud taotluse asjaomasele liikmesriigile abi saamiseks. (Euroopa Komisjoni määrus nr 800/2008 artikkel 8 punkt 2)

•    Kui töö algab enne abitaotluse esitamist, ei ole projekt tervikuna kõlblik ning antud toetus tuleb liikmesriigilt tagasi nõuda.

Allikas: Euroopa Komisjon

Tagasi üles