Ettevõtete euromiljonid lendasid tuulde

Teiste hulgas sai EASilt toetust ka AS Paldiski Tsingipada. Ettevõte peab nüüd saadud toetuse tagasi maksma. Foto: Toomas Huik

Eesti riik oli lähedal euroraha kraani täieliku kinnikeeramisele, kuna ettevõtetele euromiljonite maksmise korra rikkumise uurimisega viivitati.

Kogusumma 10,5 miljonit eurot seob praegu Eestis 61 ettevõtet – kõik nad on saanud toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS), kuid raha jagamisel rikuti elementaarset nõuet ja suurel osal neist firmadest tuleb toetussumma tagasi maksta.

«Kolossaalne korralagedus,» kirjeldas juhtumit üks kogu looga hästi kursis olev ametnik. Nende uskumatu prohmakas tuli sihtasutuse juhtide jaoks avalikuks läinud aasta septembris, mil nendeni jõudis Euroopa Komisjoni läbi viidud audit.

EASile üllatuseks oli selles ka ettepanek nõuda ettevõtja Heiti Häälele kuuluvalt ASilt Paldiski Tsingipada tagasi 700 000 eurot, kuna raha andmisel oli rikutud riigiabi ergutava mõju põhimõtet. Hääl tunnistas, et nõue on nendeni jõudnud, ja lisas: «Aus vastus – ma ei sooviks seda üldse kommenteerida. Lahendus peab siin tõenäoliselt tulema kohtus.»

Riigiabi põhimõtte alustõde ütleb, et ettevõte ei tohi olla alustanud tööd, ostnud näiteks seadmeid, enne abitaotluse esitamist. Alustõde, mida oli selleks hetkeks aastaid eiratud.

«Tegutsege, otsige viga, viige läbi terviklik analüüs,» kõlas auditi soovitus, et mitte öelda karm käsk EASile aasta tagasi, kuna auditi koostajatele näis, et tegemist võib olla süsteemse veaga.

Projektid luubi all

EAS asus omalt poolt asja uurima ning selgus, et abi on tõesti mittekõlblik ja vaielda ei ole midagi. Läinud aasta novembris tehti ohtu aimates pisteline kontroll tehnoloogiainvesteeringute projektides.

Algul kontrollitud 31 projektist tuvastati viie puhul, et lepingud olid juba sõlmitud üldse enne abitaotluse esitamist. Kontrolli laiendati, kuna probleem oli esmamuljest sootuks ulatuslikum ja puudutas juba mitutkümmet ettevõtet.

Selle aasta märtsis oli selge, et tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringute meetme osas on kahtlus 19 projekti suhtes, rahalises mahus 4,9 miljonit eurot. Aprillis mõisteti, et asi on ikka väga halb. Riigiabi reegli rikkumise korral ei tohi ka näiteks valitsus võtta summat riigieelarvest, et ettevõtjad riigi vea tõttu välja aidata, vaid maksma peavad toetuse juba masinatesse-seadmetesse investeerinud ettevõtjad.

Meeldetuletuseks – probleemile sai esmakordselt tähelepanu juhitud juba läinud aasta septembris. Alles tänavu mai lõpus valmis tegevuskava, kuidas edasi käituda ja n-ö tulekahju kustutada. See käskis kaasata protsessi EASi sisekontrolli ja läbi viia kontroll kõigis projektides, millele kohaldub riigiabi ergutava mõju põhimõte.