Eesti Energia viis soovitust elektrimüüja valimiseks

Elekter Foto: Toomas Huik

Eesti Energia energiamüügi juht Karla Agan annab viis soovitust õige elektripakkumise leidmiseks.

1. Usaldage enim teile tehtud pakkumisi
«Järgmisest aastast ei ole Eestis enam ühesugust elektri hinda igale kliendile. Avatud elektriturul on erineva tarbimisega klientidel erinevad hinnad. Müüjate hinnapakkumist mõjutab näiteks see, kas klient kasutab elektrit peamiselt päeval või öösel ning kui suur on tema kogutarbimine. Just seetõttu ei saa teha üldistusi, et üks müüja on kallim või odavam absoluutselt iga kliendi jaoks. Samal põhjusel ei maksa elektrimüüjat valida üksnes sõprade kogemuste, leheartiklite ega hinnaportaalide põhjal. Et osta avatud turul elektrit targalt, tuleb hinnapakkumised igalt müüjalt siiski ise võtta ning selle info põhjal oma otsus kujundada.»

2. Elektrikulu arvutage aastase tarbimiskoguse põhjal
«Kahtlemata on iga kliendi jaoks oluline jõuda selgusele, palju hakkaks ta ühe või teise pakkumise puhul uuest aastast elektrienergia eest maksma. Elektrikulu arvutamiseks ei piisa aga ainult möödunud kuu või näiteks jaanuari-veebruari elektriarvest. Eestis on neli aastaaega, pime ja külm ning ka valge ja soe periood. Meie geograafilise asukoha tõttu võib klientide elektritarbimine kuude lõikes erineda mitmeid, isegi kümneid kordi, mis tähendab, et ühe kuu põhjal tehtud üldistus võib anda väga moonutatud tulemuse. Seepärast soovitame elektrikulu arvutamisel lähtuda alati oma aastasest elektritarbimisest ja selle põhjal arvestatud keskmisest kuutarbimisest. Eesti Energia kliendid saavad oma aastatarbimise andmed kätte meie e-teenindusest.»

3. Võrreldavad on ainult ühepikkused lepinguperioodid
«Lepingupikkused mängivad avatud turul müüjate hinnapakkumistes olulist rolli. Kui Põhjamaades on paarikümne avatud turu aasta jooksul turustandardiks kujunenud 12- või 24-kuulised lepingud, siis Eestis võivad kliendid sõlmida ka näiteks 9 kuu pikkuseid lepinguid. Selliste lepingute puhul peaks klient teadma, et lepingust on välja jäetud aastalõpu kolm pimedat ja külma kuud, kus ka elektrienergia hind on reeglina kallim. Kliendi jaoks tähendab see, et kui ta soovib sama lepingut vastu talve pikendada, kujuneb hind tõenäoliselt kallimaks, sest uus leping katab peamiselt sügis-talvist perioodi. Sama tuleks arvesse võtta ka teiste aastatsüklist kõrvale kalduvate perioodide puhul. Just sel põhjusel ei ole mõistlik võrrelda näiteks 9 ja 12 kuu lepingute maksumusi või 18 ja 24 kuu hindu. Võrrelda tuleks võrreldavat ehk 9 kuud 9 kuuga ning 12 kuud 12 kuuga.»

4. Taandage kõik lisatasud kilovatt-tunni hinda
«Ootuspäraselt jahitakse esmakordsel elektrilepingu sõlmimisel odavaimat kilovatt-tunni hinda. Ent hinnavõrdlemise tuhinas võivad märkamata jääda teised pakkumise tingimused. Näiteks on Põhjamaades levinud lepingu sõlmimise tasud, veelgi populaarsem on aga kuutasu, mida ka Eestis elektrilepingute puhul kasutatakse. Ükskõik, kas tegu on lepingu- või kuutasudega, tuleb nendega hinnavõrdlustes alati arvestada, sest lisatasud mõjutavad igakuist elektrikulu niisamuti nagu kilovatt-tunni (kWh) hind.
Kõrvutades näiteks kuutasuga ja kuutasuta 12 kuu hinnapakkumisi, tuleks võrreldavuse saavutamiseks taandada kuutasu kWh hinda. Oletame, et elektrimüüja teeb kliendile pakkumise, kus elektrienergia kWh hind on 5 senti ja arvele lisandub kuutasu 2 eurot. Kui kliendi elektritarbimine on kuus keskmiselt 200 kWh, siis mis maksab kilovatt-tund elektrit talle tegelikult? Selleks tuleb püsitasu 2 eurot ehk 200 senti jagada kuutarbimise ehk 200 kWh-ga ja saadud summa müüja kilovatt-tunni hinnale liita. Meie näites tähendab see, et püsitasu kaudu küsib elektrimüüja tegelikult iga kWh eest ühe sendi lisaks. Seega ei ole elektri tegelik hind mitte 5, vaid 6 senti kWh kohta. Mõistagi ei tohiks püsitasu mõju arvutamiseks kasutada juhuslikult kättejuhtuval elektriarvel toodud elektritarbimise koguseid. Õige tulemuseni jõuate, kui leiate oma keskmise kuutarbimise möödunud aasta kogutarbimise põhjal.»

5. Võrrelda tasub vaid ühesuguseid tooteid
«Avatud elektriturul saab võrrelda fikseeritud hinnaga tooteid fikseeritud hinnaga toodetega või 100-protsendilise börsihinnaga tooteid 100-protsendilise börsihinnaga toodetega. Küll aga pole mõistlik kõrvutada näiteks fikseeritud hinnaga pakettide ja börsihinnal põhineva pakettide prognoositavaid maksumusi.
Kui Eesti Energia Kindel paketi puhul teab klient juba täna, palju maksab elektrienergia kWh talle kogu järgmise aasta, siis meie Muutuv paketi puhul saab ta jooksva kuu kWh hinna teada alati iga uue kuu alguses, mil elektribörsil on tehtud eelmise kuu kokkuvõtted. Seetõttu ei soovita me klientidel võtta tõsiselt võrdlusi, kus näiteks Muutuv või Kombineeritud pakettide maksumuse näitlikustamiseks kasutatakse tänavusi või möödunud aasta keskmisi börsihindu. Esiteks ei ole börsiaastad vennad ning teiseks saavad keskmise börsihinnaga elektrit osta vaid kliendid, kes tarbivad igas ajaühikus täpselt ühepalju elektrienergiat. Seega on hoopis olulisem enne hinnavõrdlustesse sukeldumist jõuda põhimõttelisele otsusele – kas eelistan ühte ja sama kWh hinda igal kuul või sobib mulle ka muutlik hind?»