/nginx/o/2012/08/26/1286744t1h7e02.jpg)
Kõigest kaks tundi pärast ELi liidrite kokkulepet veidi selgema ajakava osas «keskpangajärelevalve» loomiseks seadis Saksa kantsler Angela Merkel kahtluse alla ühe euroala pangaliidu põhipunktidest.
Merkel heiskas Hispaania kohale küsimärgi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merkel ütles Brüsselis reporteritele, et Hispaania ja Iiri pankade hapusid varasid ei tohi katta euroala uue stabiilsusmehhanismi (ESM, 500 miljardit eurot) rahadega.
Kantsler rõhutas, et ESMi tohib kasutada vaid kõikumalöönud finantsasutuste toestamiseks.
Nn «otsesüstid» pankadesse oleksid Madridi jaoks olulised, kuna vastasel korral tuleks neil laenata või ise välja käia ca 40 miljardit eurot, et oma räsitud panku püsti hoida. See aga kasvataks riigi võlakoormat.
Küsimuse, kes käib välja europerifeeria raskustes pankade abiraha, pidid oktoobri lõpus läbi arutama euroala rahandusministrid.
Merkel aga ennetas neid ning ütles juba nüüd välja, et minevikus tekitatud võlad peavad jääma vastavate riikide valitsuste hooleks.
«Tagasiulatuvat otsest rekapitaliseerimist [ESMist] ei tule,» ütles Merkel pressikonverentsil. «Kui see üldse võimalik on, siis vaid etteulatuvalt.»
Merkeli seisukoht näis kinnitavat Saksa, Hollandi ja Soome rahandusministrite septembris avaldatud seisukohta, et ESM ei võta enda kanda pankade negatiivse «pärandvara» taaka.
Merkeli seisukoht, mille teised euroala valitsused kohe kirglikult vaidlustasid – leides, et see läks vastuollu varasema kokkuleppe vaimuga – vallandas Hispaania riigivõlakirjade müügi laine.
Hollandi peaminister Mark Rutte ja tema soomlasest ametivend Jyrki Katainen valisid Merkeli avalduse kiiluvees oma sõnu ülihoolikalt.
Katainen ütles, et pankade päästmise eest vastutamise küsimus vaadatakse üle «juhtum-juhtumi haaval».
Copyright The Financial Times Limited 2012