Tallinn: me ei tea, kes on Tallinna Kütte ostnud ettevõtte omanik

Kristjan Rahu (paremalt teine) Tallinna kesklinnas koos Dalkia esindajate ja jurist Harri Beekmaniga (paremalt kolmas) – leping sõlmitud, kolmandik Eesti toasoojaärist taskus. Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu ütles, et linnavalitsus otsustab Tallina Kütte müügitehinguga nõustumise järgmisel nädalal.

Peale konkurentsiameti peab ärimees Kristjan Rahu ja Prantsusmaa kontserni Dalkia tehingu heaks kiitma ka Tallinna linnavalitsus. Tallinna Küte rendib vara munitsipaalfirmalt Tallinna Soojus.

Sarapuu ütles, et linnavalitsus otsustab müügitehinguga nõustumise järgmisel nädalal.

Ühe korra on Tallinna linnavalitsus sekkunud Dalkia müügitehingutesse. Kui Dalkia müüs prügiäri, siis veofirma kõrval oli müügis ka osalus Tallinna prügilas. Alexela ostis küll veoäri, aga prügilamüügi Tallinna linnavalitsus blokeeris. Dalkia on üks Veolia kontserni osa, prügiäri kuulus ametlikult Dalkia emakontsernile Veoliale.

Sarapuu ütles, et tema ei tea, kes on ettevõtte Elekter ja Küte omanik. Viimane on ettevõte, mis ostis Rahu teatel Dalkialt soojafirmad.

«Andsin linnavalitsuse osakonnale ülesande selgitada, kes on Kütte ja Elektri omanikud, kui seda on võimalik välja selgitada,» ütles Sarapuu. «Tahaks, et linnal oleks kindel ja selge partner, aga me ei saa praegu aru, kas omanik on Rahu või Rahu taga olevad inimesed.»

Sarapuu märkis, et linnavalitsus ei saa aktsepteerida avaliku teenuse osutajana ettevõtet, kelle omanikud pole teada.

Rahu kinnitas eile, et tema on Tallinna Kütte ostnud firma ainuomanik.

«Kristjan, palju õnne! Tubli!» ütles aga tehingu kohta Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.

Liive lükkas ümber info, et Eesti Energia oli samuti ostuhuviline. Dalkia otsustas juba paar aastat tagasi, et lahkub Balti riikidest. Rahvusvaheline kontsern müüs mullu enamusosaluse Tallinna elektrijaamast Rahule ja sel aastal oma prügiäri.

Pooled tehingu hinda ei avalikusta. Rahu ostis Tallinna elektrijaama mullu 90 miljoni euroga, eilne tehing on kümnendiku võrra odavam.

Peale Tallinna hakkab Rahu soojust tootma ja müüma veel hulgas Eesti väiksemates linnades, näiteks Haapsalus, Keilas, Raplas, Kärdlas ja ka Tartus, kus Erakütte käes on osa linna soojavõrgust.

Eraküte on suuresti Rahu loodud firma. Rahu erastas enam kui kümme aastat tagasi omavalitsustelt katlamajad, millest moodustatud Eraküte müüdi prantslastele.

Rahu on pikka aega olnud Tallinna Kütte juht. Pärast mullust elektrijaamaostu taandus ta ametlikult ettevõtte juhtimisest.

Rahu ütles, et lähiaastail kerkib Tallinna kaks uut hakkpuidu katlamaja. Ühe ehitavad Rahuga seotud ettevõtjad, teise ehitab aga Rahu ise Tallinna elektrijaama juurde. Peale nende hakkab tuleval aastal tööle Eesti Energia prügipõletusjaam.

Rahu kinnitas eile, et kavatseb energiakontserni laiendamist jätkata.

Rahu sooja- ja elektri­tootmis­äri on kahel viimasel aastal olnud avalikkuse suure tähelepanu all. Seda põhjusel, et majandusminister Juhan Parts soovis kärpida taastuvelektritoetusi. Selle aasta suvel sõlmitud kokkuleppe järgi rohelise elektri tootjate ja Partsi vahel toetusskeem küll muutub, aga toetuste kogusumma märkimisväärselt mitte. Rahule kuuluv Tallinna elektrijaam on üks suuremaid rohelise elektri toetuse saajad.

Lisaks riiklikule subsiidiumile andis Partsiga sõlmitud kokkulepe Tallinna elektrijaamale ja nüüd Rahu omandusse liikuvale varale lisagarantiid, mis kaitsevad ettevõtjat kütuse kallinemise eest ja kindlustavad investeeringu tasuvuse.