/nginx/o/2012/06/18/1173778t1h462c.jpg)
Kui liisid auto, nõuab liisinguandja tavaliselt ka kaskokindlustuse lepingu sõlmimist. Seejuures tasub teada, et sa ei pea kaskot ostma liisingu andnud ettevõtte pakutavast kindlustusseltsist, vaid võid ise seltsi valida, kirjutab Heli Lehtsaar portaalis minuraha.ee. Võrrelda tuleks vähemalt kolme pakkumist, kuna erinevate kindlustusseltside tingimused on erinevad.
Kasko ehk vabatahtliku sõidukikindlustuse eesmärk on hüvitada autole tekkinud kahju. Kahju põhjuseks võib olla näiteks vargus, röövimine, avarii, mille põhjuseks on jalakäija või metslooma ootamatu astumine teele jne. Kaskost on kasu ka siis, kui tekib vaidlus, kumb avariisse sattunud sõidukitest õnnetuse põhjustas – süüdlase väljaselgitamine võib aega võtta, aga kohustuslik liikluskindlustus kahju enne välja ei maksa, kui süüdlane teada. Kohustuslik liikluskindlustus hüvitab ainult sinu poolt teistele põhjustatud kahjud.
Kui hakkad liisitud autole kaskokindlustust valima, pead erinevate seltside tingimusi uurides kindlasti jälgima, et kindlustatud saaksid kõik need riskid, mille vastu liisingulepingus on kohustus kindlustada. Liisitud autode puhul on nendeks riskideks reeglina vargus, vandalism, röövimine, õnnetusjuhtum ja tulekahju. See võib tähendada, et nn osakaskot sõlmida pole võimalik, vaid tuleb valida maksimaalse kindlustuskaitsega nn superkasko või täiskasko leping. Kuna erinevates kindlustusseltsides on nimetused erinevad, tulebki süveneda kindlustuslepingu tingimustesse, et veenduda, millised riskid on kindlustatud ja millised on välistused.
Milliseid riske hindad tõenäoliseks?
Kui auto ei ole liisitud, tuleks lähtuda eeldusest, et kindlustada on mõistlik sõidukit, mille taastamine või remontimine käib sulle masina hävimise või kahjustumise korral üle jõu. Kui otsustad kasko teha, võid valida ka väiksema kindlustuskaitse, nn minikasko või osakasko. Nende puhul tuleb samuti esile seltside pakutavate tingimuste erinevus.
Näiteks pakub üks kindlustusselts minikaskoga kaitset röövimise, tulekahju ja varguse vastu, kuid ei kindlusta õnnetusjuhtumit. Samas mõni teine selts kindlustab minikaskoga just õnnetusjuhtumi vastu, aga mitte varguse ja röövi vastu. Siin peadki ise hindama, kas sinu masina puhul on tõenäolisemaks riskiks vargus või hoopis õnnetusjuhtum, näiteks enda süül avariisse sattumine või teele jooksva metslooma allaajamine.
Kaskokindlustuse puhul kehtib sulle tavaliselt ka omavastutus ehk teisisõnu see osa kahjust, mille pead kahjujuhtumi puhul ise kandma. Omavastutuse suurus lepitakse kokku lepingut sõlmides ning seltsides on see erinev. Eraldi omavastutuse suurus on kehtestatud varguse või röövimise puhuks ning üldiselt pannakse see lepingusse kirja protsendina kahjust, mille kannad sina kui kindlustusvõtja.
Loe enne lepingu sõlmimist välistused läbi
Kuigi kaskokindlustus on mõeldud selleks, et hüvitada sinu auto kahjud, mida kohustuslik liikluskindlustus ei kata, tasub arvestada, et kõiki kahjusid ei korva ka kaskokindlustus.
Seetõttu on väga oluline kindlustustingimustes läbi lugeda välistused. Näiteks on üldjuhul välistusena kirjas olulised liikluseeskirja rikkumised nagu lubatud sõidukiiruse oluline ületamine, purjuspäi sõitmine jne. Samuti ei pruugita kindlustushüvitist maksta, kui su autol olid avarii põhjustamise ajal all suverehvid, kuid seaduse järgi kehtis juba kohustus sõita talverehvidega. Eestis on talverehvid kohustuslikud 1. detsembrist 1. märtsini.
Samuti ei maksta üldjuhul hüvitist siis, kui oled autovõtmed unustanud kohvikus jope taskusse ning seetõttu on vargad saanud auto minema viia. Pane tähele, et varguse ja röövimise vastu kindlustatud autole peab olema paigaldatud signalisatsioon ja immobilaiser.