Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Rail Balticu ehitus võib alata viie aasta pärast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Juhan Parts
Juhan Parts Foto: Andres Haabu

Kõige optimistlikuma plaani kohaselt peaks Tallinnas Pärnusse ja kaugemale suunduva Rail Balticu ehitus pihta hakkama 2017 või 2018. aastal.

Täna toimus ümarlaud, kus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Euroopa Parlamendi Eesti liikmed ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad arutasid, mida saaks ühiselt ära teha Rail Balticu raudteeühenduse tuntuse suurendamiseks ja Eesti huvide kaitsmiseks Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) menetlemisel.

Rail Balticu ehitus võiks pihta hakata viie aasta pärast. «Siis on ehitusaega 4-6 aastat, see on kõige optimistlikum stsenaarium,» nentis Parts.Takistuseks võib Partsi kinnitusel saada detailplaneeringu tegemine, milleks on täna ette nähtud kolm aastat. Tallinna puhul tuleb näiteks paika panna, kus hakkab olema raudteejaam, kuidas see on ühendatud lennujaama ja sadamaga.

Samuti peab sujuma koostöö Läti ja Leeduga, et projekti arendamine juba täna toimuks kõikides riikides ühtses tempos.  Eesti on tänaseks hanke teinud, Lätis on see välja minemas, Leedu on omadega «tsipa sabas.» Lisaks sellele löövad projektis kaasa ka Soome ja Poola.

Enne kui ehitus pihta hakkab, peab ka Euroopa Liit olema nõus ehituseks vajaliku summa välja käima. Täna on Rail Balticu ehitamise maksumus hinnanguliselt 3,2 miljardit eurot, millest 85 protsenti peaks tulema loodavast Euroopa Ühendamise Rahastust ning hetkel on konkureerivaid projekte palju. Kui arvestada, et tegemist on 10 protsendiga kogu rahastul kasutada olevast summast, on plaan ambitsioonikas.

Seda, et reisijaid kuuel päeval nädalas ei jätku, minister ei kartnud.  Oluline on koostöö ka Venemaa ja Soomega. «See projekt võib olla atraktiivne ka Loode-Venemaa inimestele, reisijatest rääkides võiks see olla täiendav transpordivõimalus Euroopasse,» rääkis Parts.

«Oleksin tainapea, kui ma ei usuks Eesti rahva püsimisse, kui ta on 10 000 aastat püsinud,» nentis minister, kes usub, et Maarjamaa eelolevatel aastatel inimtühjaks ei jää.

Projekt on mõeldud ka kaubaveoks ja ka see potentsiaal on olemas. Kui raudtee on rajatud, siis on see Partsi kinnitusel tõsine alternatiiv meretranspordile.

Rongipileti hind peaks ministri kinnitusel olema võimeline konkureerima kiirlennufirmade omaga.

Tagasi üles