/nginx/o/2012/10/19/1380866t1h2d10.jpg)
EBSi ERASMUS-koordinaator Eve Müüri sõnul ütles, et üliõpilaste seas saavad üha populaarsemaks vahetusõpingud. Just seetõttu, et välisülikoolis vahetusüliõpilasena õppides säilivad edasise tööelu suhtes olulised kontaktid ka kodumaal.
Vahetusüliõpilasena välismaal õppimine muutub aina populaarsemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Läbi koduülikooli välismaale õppima minek on esiteks turvalisem ning teiseks odavam. Turvalisem seetõttu, et ülikoolid on sõlminud omavahel koostöölepingud, mis tagavad, et tegemist on hea tausta ja õppetasemega ülikooliga. Odavam sellepärast, et partnerülikooli õppima minnes tasub tudeng õppemaksu vastavalt koduülikooli hinnakirjale, mitte välisülikooli omale. Lisaks on olemas erinevad stipendiumid nii Euroopa-siseselt kui -väliselt kasutamiseks, mis katavad ka üliõpilaste elamiskulud,» rääkis Müür. «Vahetusõpingud annavad noortele võimaluse maailma näha, kuid aitab neil siiski Eestiga kontakti hoida.»
Müüri sõnul on peale keskkooli välismaale õppima ja töötama läinud noortel Eestisse tagasi tulles raske siin taas tööalaseid kontakte leida ja sellepärast paljud neist enam kodumaale ei naasegi. Üha rohkem kasutavad vahetusõpingute võimalusi lisaks bakalaureusetudengitele ka magistritaseme üliõpilased. «Magistritudengite hulgas on vahetusõpingud üha populaarsemaks saamas. Tundub, et muutus on tulnud sellest, et ka tööandjad väärtustavad väliskogemuseg ja –haridusega töötajaid üha enam,» lisas ta.