Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Aedniku soovitused oktoobri II pooleks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Inglitrompet tuleb viia jahedasse kohta talvituma.
Inglitrompet tuleb viia jahedasse kohta talvituma. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kuigi looduses kohtab järjest enam sügise märke, ei ole aiahooaeg õues veel lõppenud - ilma lehtedeta puud ja põõsad ei ole veel talveunes. Taimede juurte areng kestab veel terve oktoobrikuu. Nii võib oktoobris istutada nii põõsaid, puid, okaspuid, roose, viljapuid ja kõiki teisi taimi. Potis kasvanud taimede istutushooaeg kestab seni kuni maapind külmub.

Aianduskeskuse Hansaplant asjatundjate näpunäited.

ÕUES:

• On hea aeg panna maha tulbi- ja hüatsindisibulad. Ööde külmenedes kaeva maast välja daaliad ja gladioolid. Puhasta ja kuivata nende mugulad ja mugulsibulad ning pane külmavabasse kuiva ruumi talvituma.

 • Lõika tagasi ka külmaõrnad terrassitaimed, nagu fuksia, suurelehine hortensia, inglitrompet, abuutilon, viirpelargoon jt ning aseta jahedasse kohta talvituma. 

• Kuu lõpus, kui lehed on kolletunud, lõika tagasi viinapuu ja painuta oksad maha. Maa külmudes kata lehtede, mulla või turbaga. 

• Oktoobri lõpus võib alustada rooside talveks ettevalmistusega. Lõika tagasi peenraroosid ca 30 cm kõrguselt ja väänroosid ca 1 m kõrguselt, eemalda lehed ja kuhja nende vartele mulda. Paremini kui peenramuld, sobib selleks kuiv turvas. Lõigatud roosioksad põleta ära, nii hävitad ka neil talvitavad kahjurid.

• Võta roniroos toe küljest lahti ja painuta ettevaatlikult poolviltu. Mõne päeva pärast lõika võrsed tagasi ja painuta roos vastu maad, fikseerides ta konksudega maa külge. Maa külmudes kata võra kuiva turbaga.

• Vesiroosid aiatiigis nihuta sügavamale (vähemalt 60 cm) või tõsta veest välja ja vii keldrisse suuremasse veenõusse talvituma.

• Raputa köögiviljapeenardele komposti ja kaeva maa ümber.

• Korja kokku ja komposteeri kõik püsilillede ja köögiviljade maapealsed surnud osad, nii väldid haigustekitajate ja kahjurite levimist aias. Samuti hävita viljapuude alla kukkunud mädanenud viljad.

• Viljapuutüvede ümber pane liimvöö, nii püüad kerge vaevaga kinni puusse talvituma minevad kahjurid. Kanna tüvevalgendit viljapuude tüvele. Noorte viljapuude puhul hoiab see ära ka pisinäriliste (erinevate hiirte) koore näkitsemise soovi.

• Kasuta langenud puulehti multšiks või valmista nendest komposti. Tammelehed vii rododendronite alla.

 • Amplimaasikad kaeva koos ampliga maa sisse ja kata kuuseokstega.

• Varu taimede talvitamiseks vajalikke materjale: varjutusriiet, talvekangast, kuiva turvast, kuuseoksi jne.
• Varu hiirte ja rottide vastu mürki, sest käes on aeg mil nad tungivad keldritesse, kuuridesse ja elamisse. Peibutavad söötmürgid pane taimedest kaugemale, kuid kindlasti jälgi, et lapsed ja koduloomad neid torkida ja vihm leotada ei saaks.

• Kontrolli kastmissüsteemide voolikuid, et nad oleksid veest tühjad, et külmumine neid ei lõhuks.

• Niida muru viimast korda, jättes ta niidetult lume alla. Puhasta muruniiduk, vaheta õlid ja pane niiduk talvekorterisse. 

TOAS:

• Alpikann ja krüsanteem ei peagi olema igikestvad, kuid õige hooldusega pakuvad nad silmailu mitu nädalat. Alpikann püsib kauem ilus, kui teda kasta alt poolt.  Vett ei tohi seisma jätta üle poole tunni. Lisa kastmisveele natuke tsitruseliste või orhideedeväetist, nii õitseb taim kauem, õied on jätkuvalt suured ning värvikad. Eemalda kollaseks muutunud lehed ja õitsenud õievarred kergelt neist tõmmates.  

• Tutvu toalillede valikuga ja too tuppa uusi lemmikuid. 

•Ole ettevaatlik toataimede ülekastmisega ja liigse väetamisega.

• Kuna algab kütteperiood, siistõsta taimed küttekehadest piisavalt kaugele. Alusta niiskemat õhku vajavate taimede piserdamisega. Pea meeles, et vesi peab jõudma taimeni pigem käesooja uduna, kui külmade piiskadena. Jälgi, et vesi ei koguneks lehtede kaelusesse.

• Tõsta lilled valgusele lähemale. Otsi ülesse taimede valgustamiseks mõeldud lambid. Valguse puudust on mõttekas ennetada, mitte tegeleda hiljem probleemide lahendamisega. 

Tagasi üles