/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/12/07/867914t1h0a75.jpg)
Euroopa Keskpank (EKP) peaks hakkama 2014. aasta algusest järelvalvet teostama 6000 ühenduse panga üle, teatasid neljapäeval uudisteagentuurid Euroopa Ülemkogul saavutatud esialgsest üksmeelest, kuid paljud küsimused on siiani lahtised.
Euroliidu pangad koondatakse ühtse järelvalve alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Järelvalve pankade üle algab 2014. aastal,» kinnitas Prantsusmaa valitsusallikas uudisteagentuurile AFP.
Esimesed pangad peaksid siirduma EKP järelvalve alla juba järgmise aasta alguskuudel, pangandusühenduse raamleping kavatsetakse valmis saada veel selle aasta lõpuks.
«On väga veel väga palju küsimusi, mis nõuavad selgitamist, eriti selles osas, mis puudutab eurotsoonist välja jäävate riikide osalemist,» ütles Soome peaminister Jyrki Katainen.
Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid arutasid kohtumisel ka eelarve-, majandus- ja poliitilise liidu kujundamise võimalusi. Otsused edasiste sammude üle nendes küsimustes langetatakse detsembris toimuval ülemkogul. Detsembriks soovitakse kokku panna EL-i tulevikusuundumuste debati lõppraport, millest võib kujuneda EL-i reformimisel aluseks võetav üldine tegevuskava. Tippkohtumisel tehakse ka vahekokkuvõte juuni ülemkogul vastu võetud majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe rakendamise kohta.
Peaminister Andrus Ansip märkis, et Eesti toetab ühtset pangandusjärelevalvet Euroopa Keskpanga juures. Ansipi sõnul on Eesti jaoks oluline, et see mehhanism võimaldaks kaasata ka euroalasse mittekuuluvaid riike.
«Me ei tohi nõrgendada sidemeid euroala ja nendesse mittekuuluvate riikide vahel,» ütles Ansip. «Tervitan mõtet anda eurovälistele riikidele võrdne kaasarääkimisõigus.»
Ansip selgitas, et Eesti koostöö Põhjala ja Balti riikide ametiasutustega finantsjärelevalve vallas on olnud tõhus. Samas ei kuulu paljud regiooni maad euroalasse ning ühtse pangandusjärelevalve loomisel Euroopa Keskpanga juurde ei tohi peaministri sõnul halveneda senine koostöö ja järelevalve kvaliteet.
«Olukorras, kus meie pangandusturul tegutsevad peaaegu eranditult mitte-euroala riigid, on hea koostöö säilimine nende maade järelevalveasutustega Eesti jaoks väga oluline,» rõhutas Ansip. «Mul oleks kahju, kui hoolimata meie soovist kaasata ka euroala väliseid riike võrdsetel alustel nad ennast koostööst distantseeriksid.»
Peaminister lisas, et ühtse pangandusjärelevalve sisseviimisele peab järgnema ühtse kriisihalduse- ja hoiuste tagamise süsteemi loomine.