Parts jätkab opositsiooni umbusalduse kiuste

Majandusminister Juhan Parts vastab pärast umbusalduse läbikukkumist ajakirjanike küsimustele. Foto: Liis Treimann

Sotside liider Sven Mikser ütles umbusaldusavaldust neljapäeva hommikul üle andes, et Parts on põlevkivielektrijaama ehituse läbi surunud viisil, mis jätab õhku küsimused jaama majandusliku tasuvuse ja hankekonkursi seaduslikkuse kohta. Samuti heitis Mikser ministrile ette, et jaama ehitajaks valitud Prantsuse kontsern Alstom on korruptsiooni- ja rahapesukahtlusega mitmes euroliidu riigis uurimise all.

Keskerakonna ja «aknaaluste» toetatud umbusaldusavalduse teine põhjus oli elektrituru avamise järel tõusev hind. Mikser märkis, et valitsus on jätnud kaitseta vaesemad inimesed, kuigi Euroopa Liit lubaks neid toetada.

Eesti Energia Auvere põlevkivielektrijaam oli umbusaldamise peamine põhjus. Partsi eestvedamisel langetas valitsus selle ehitusotsuse mullu kevadel. Opositsioon toona ei protestinud, kuid avastas teema pärast populaarset telesaadet «Pealtnägija» eelmisel nädalal.

Ettekääne leitud, alustas opositsioon umbusaldamist. Samas pole tõendeid, et jaama ehitusleping oleks ebaseaduslik või jaama investeering põhjendamatult riskantne. Pole välistatud, et spin’i paiskasid meediasse Reformierakonna suhtekorraldajad rahastamisskandaali summutamiseks.

Parts ütles eile riigikogus, et uue põlevkivijaama ehitamise otsustas riigikogu 2009. aastal, kui kinnitas energiamajanduse arengukava.

Teist korda hääletas riigikogu jaama ehituse poolt, kui seadustas riigiabi andmise. Tõsi, viimane skeem ei jõustunud, kuid see ei muuda fakti, et riigikogu andis nõusoleku jaama ehitamiseks.

«Eesti Energia viis läbi jaama ehitushanke, sõlmis lepingu ja vastutab selle seaduslikkuse eest. Hanget pole keegi vaidlustanud ja pole mingit alust väita, et see oleks ebaseaduslik,» kinnitas Parts.

Katked riigikogu stenogrammist

Juhan Parts
minister, Isamaa ja Res Publica Liit

Ei vasta tõele umbusaldajate väited uue elektrijaama majandusliku mittetasuvuse kohta. Tasuvusarvutuste kohaselt ja arvestades seda, et Euroopa Komisjon on aktsepteerinud investeerimistoetuse, on tegemist vägagi konkurentsivõimelise jaamaga. Lisaks on institutsionaalsed võlausaldajad samuti hinnanud Eesti Energia investeeringute programmi väljavaateid väga heaks.

Kevadel toimunud võlakirjaemissioon märgiti võrdlemisi soodsa intressiga ning oluliselt üle. Kuid küsigem, milline on alternatiiv. Et saavutada samasugune elektritootmisvõimsus, 300 megavatti, tuulest, koostootmisjaamadest ja Vene gaasist (umbusaldaja Sven Mikseri visioon), siis investeerimismaksumus oleks 1,46 miljardit eurot, võrdluseks meie 300-megavatine biokütuse- ja põlevkivijaam 640 miljoni euroga, vahe on rohkem kui kahekordne.

Mis puudutab etteheiteid, et elektrituru avanemine ei ole ette valmistatud ja tarbijaid ei ole sellest piisavalt teavitatud – kui kevadel teadis elektrituru avanemisest 64 protsenti Eestimaa inimesi, siis viimase uuringu tulemusel 92 protsenti. Teavitamine jätkub.

Urve Palo
riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Majandusminister Juhan Parts pidi olema teadlik, et Alstomiga põlevkivielektrijaama ploki rajamiseks sõlmitud lepingus rikutakse nii riigihangete seadust kui ka karistusseadustikku. Vaatamata sellele survestas minister Eesti Energiat sõlmima Alstomiga 650 miljoni suurust lepingut.

Otsuse tulemusena ehitatakse 300 megavati võimsusega põlevkivielektrijaama esimene plokk, millest toodetava elektrienergia omahind ei ole vabal turul konkurentsivõimeline, sest põlevkivielektri tootmine on väga keskkonda saastav. Vajadus hankida põlevkivielektri tootmiseks CO2 kvooti tulevikus kaasa järjest suuremad kulud, mis hakkavad kajastuma ka elektrienergia hinnas. Teame, et Euroopa Komisjon survestab CO2 hindu lausa neljakordistama.

Eesti tarbija jaoks tähendab see lihtsustades öeldes seda, et kuigi tulevikus põlevkivielektrienergia turul konkurentsivõimeline ei ole, peame me ometi esmalt kinni maksma kahe põlevkiviploki ehituseks kulunud miljardi euro suuruse investeeringu ja selle hilisema amortisatsiooni ning ülalpidamiskulud. Ja seda vaatamata sellele, et tehased ei tööta ja elektrit ostetakse mujalt.

Kadri Simson
riigikogu liige, Keskerakond

Eesti Energia uus hinnakiri lubab selgesti prognoosida, et elektri hinna tõus tuleb suur. Kui tarbija liitub Eesti Energia kuuekuulise fikseeritud hinnaga lepinguga, kerkib tema elektri põhitariifi hind praeguselt 3,15 eurosendilt 4,99 eurosendile. See tähendab põhitariifi hinna tõusu 58 protsenti. Peale selle on konkurentsiamet lubanud Eleringil tõsta võrgutasusid 13,3 protsenti.

Kõik see tähendab Eesti inimeste jaoks elektriarve kasvu uuel aastal vähemalt viiendiku võrra. Kui majandusminister teeb praeguses olukorras üllatunud ja abitut nägu, siis see on katse ennast süüst puhtaks pesta, samas rahumeeli kasseerides sisse hinnatõusuga kaasnevat senisest suuremat tulu. Hinnatõus tähendab ju Eesti Energia kasumi suurenemist ja lisaks tähendab see, et kerkivale hinnale lisanduvad praegusest kõrgemad käibemaksud.

Valitsuse seisukoht on, et elektri hind kujuneb järgmisest aastast elektriturul ja nemad ei saa suurt midagi teha. Ka meie nõustume sellega, et elektri hinda börsil ei saa tõepoolest valitsus muuta, kuid iga inimese elektriarvel on viis komponenti ja nendest nelja on valitsusel võimalik reguleerida.