:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2009/03/31/156521t1h22ea.jpg)
Tänasel panganduse trende tutvustanud pressikonverentsil kutsus SEB jaepanganduse valdkonna juht Riho Unt inimesi üles säästma ja märkis, et Eesti elanikel on selleks isegi paremad võimalused kui ameeriklastel.
Eestlastel on ameeriklastest rohkem säästmisruumi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Unt tõi selle väite tõestuseks statistikaameti ja Bloombergi andmete põhjal koostatud Eesti ja USA perede kulutuste võrdluse. Majapidamiskulud nagu söök, jook ja eluase ei võimalda väga suurt kokkuhoidu ning sellised vältimatud kulutused on Eesti peredes kümnendiku võrra väiksemad kui ameeriklastel ehk vastavalt 47 ja 56 protsenti pere-eelarvest.
Vältimatute väljaminekute väiksem osakaal pere-eelarves tähendab Unti sõnul aga rohkem ruumi kokkuhoiu suhtes paindlikumale eelarve osale. Peamiste säästmiskohtadena märkis ta vaba aega, rõivaid ja jalanõusid ning teisi kaupu ja teenuseid. «Need on need kohad, kus on võimalik endale tekitada vajalikku lisakokkuhoidu juhul, kui makseraskused, laenumaksed või muud kohustused peaksid olema suuremad kui on planeeritud.»
Unti väljatoodud võimalustest hoolimata ei ole eestlased siiski väga usinad kokkuhoidjad. TNS Emori tehtud uuringu andmetel säästab ainult 58 protsenti eestimaalastest ja keskmiseks puhvriks on 20 000 krooni.
«Kui arvestada kuu keskmise palgaga, siis see on kahe kuu palk. Kas seda on vähe või palju? Seda on kindlasti vähe,» märkis Unt ja lisas, et majandusteadlased soovitavad tagavara koguda kolme kuni kuue kuu jagu.