/nginx/o/2012/10/18/1379234t1hbee5.jpg)
Ettevõtete võlakohustuste maht oli teise kvartali lõpus 6 protsenti suurem kui aasta eest. Esimese kvartaliga võrreldes suurenesid võlakohustused 2 protsenti.
Teises kvartalis Eesti majanduse võlakohustused kasvasid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suure osa sellest kasvust andis Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna peaspetsialisti Taavi Raudsaare sõnul ühe suure riikliku ettevõtte võlakirjaemissioon, milleta oleks ettevõtete võlakoormus jäänud eelmise kvartali lõpu tasemele ja aastakasv oleks piirdunud 4 protsendiga.
Võlakohustustest veelgi kiiremini on suurenenud ettevõtete finantsvarad, mis on aastatagusega võrreldes kasvanud ligikaudu 10 protsenti ja eelmise kvartaliga võrreldes 1,3 protsenti.
Finantsvarad suurenesid peamiselt tänu kiirele hoiusekasvule. Samuti on viimastel aastatel koos majandusaktiivsuse elavnemisega suurenenud ettevõtete nõuded teiste ettevõtete ja välismaailma vastu.
Vastupidiselt ettevõttesektorile olid majapidamised teises kvartalis endiselt netolaenuandjad. Varade poolelt panustasid kasvu kõige enam hoiused, mis suurenesid aastatagusega võrreldes ligikaudu 9 protsenti.
Samal ajal vähenes majapidamiste finantsinvesteeringute koguväärtus.
Kohustusi vaadates peatus teises kvartalis majapidamiste laenukohustuste rohkem kui kolm aastat kestnud vähenemine ning laenuvõlad jäid ligikaudu esimese kvartali lõpu tasemele.
Majapidamiste võlakoormus ehk võla mahu suhe SKPsse alanes teises kvartalis tänu SKP kasvule veelgi ja jõudis 45,6 protsendini, olles 2009. aasta tipust langenud juba rohkem kui 13 protsendipunkti.
Valitsemissektor oli teises kvartalis 154 miljoni euro ulatuses netolaenuandja, kusjuures netolaenuandja rollis olid kõik valitsemissektori alamsektorid. Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) kaudu antud garantiid suurendasid teises kvartalis 123 miljoni euro ulatuses nii valitsemissektori varade kui ka kohustuste poolt.
Eesti majandus tervikuna oli pärast kolme aastat teises kvartalis taas kord netolaenuvõtja. Kogumajanduse netolaenuvõtmine ulatus 41 miljoni euroni (ligikaudu 1 protsendini kvartali SKPst).