Töötuskindlustusmaksu tõusust pole ilmselt pääsu

Urmas Seaver
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötu muusik Bukaresti tänaval.
Töötu muusik Bukaresti tänaval. Foto: Caro / Scanpix

Kuigi töötukassa nõukogu jättis peatselt valmivale majandusprognoosile viidates eile kinnitamata töötuskindlustusmaksu tõusu, on sellise otsuse langetamine kolme nädala pärast ülimalt tõenäoline.



Nimelt tuleb valitsuse, tööandjate ning ametiühingute esindajatest koosnev nõukogu uuesti kokku 20. aprillil ning selleks ajaks peaks olema välja töötatud uued arengustsenaariumid, mis põhinevad rahandusministeeriumi täna avalikustataval majandusprognoosil.



Töötukassa nõukogu juhtiva ametiühingute keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul olid ametiühingud valmis juba eile maksutõusu heaks kiitma, kuid tööandjate keskliidu esindajate ettepanekul jäeti see tegemata.



«Olen veendunud, et maksu tõstmine kolmele protsendile on vältimatu,» lisas ta. «Kui otsust ei tule, siis selle hind töötukassale on 550–600 miljonit krooni.»



Kui praegu läheb töötukassasse hüvitiste maksmiseks inimeste palgast 0,6 protsenti ja tööandja maksab lisaks veel 0,3 protsenti, siis mullu heaks kiidetud kava kohaselt kerkiksid need määrad 1. juulist vastavalt ühele ja 0,5 protsendile.



Töötuse järsu kasvu tõttu otsib töötukassa aga võimalusi, kust raha juurde saada, mistõttu ongi üles kerkinud plaan tõsta maksu varasemast enam: töötaja palgast hakkaks töötukassasse minema kaks protsenti ning tööandja maksaks juurde ühe protsendi. Seega võetaks pärast uut maksutõusu töötaja palgast ära tervelt 1,4 protsenti praegusest rohkem.



Töötukassast makstakse välja hüvitised töötutele ning hüvitised koondamise ja pankroti korral. Ka sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul näib maksu tõstmine kolmele protsendile möödapääsmatu.



Samas tõdeb nii tema kui tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis, et sõltuvalt uuest majandusprognoosist ei pruugi pelgalt maksu tõstmisest kolme protsendini piisata, et töötukassat ka tuleval aastal maksejõulisena hoida.



Just uuele prognoosile viidates tegidki tööandjad eile töötukassa nõukogus ettepaneku otsustamine edasi lükata. «Tegemist on äärmiselt olulise küsimusega ja pole ka otseselt kiire uue maksumäära kinnitamisega, sest selle suurendamine oli niikuinii kavas alles 1. juulist,» põhjendas Kriis.



Teine võimalus töötukassa rahalist seisu parandada oleks kulusid kärpida, mis tähendab hüvitiste vähendamist. Nii reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip, Kriis kui ka riigikogulasest Isamaa ja Res Publica Liidu liige Ott Lumi on märkinud, et tuleks edasi lükata uued töötutele mõeldud hüvitised, mis pidid koos töötajate koondamist ettevõtja jaoks hõlpsamaks muutva töölepinguseadusega 1. juulil kehtima hakkama.



Samuti pidi 1. juulil jõustuma põhimõte, et vabatahtlikult töölt lahkunud inimene saaks töötutoetust, ning suurenema pidid töötutele mõeldud hüvitised – esimese saja päeva eest praeguse 50 protsendi asemel 70 protsenti palgast ning järgmise 260 päeva eest praeguse 40 protsendi asemel 50 protsenti.



Valitsusliidu kolmas pool Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning ametiühingud on aga teada andnud, et kui töötute uued hüvitised edasi lükatakse, siis tuleb sedasama teha ka koondamise hõlbustamisega.



Kriisi sõnul peaks valitsus alustama kokkuleppe saavutamiseks kolmepoolseid läbirääkimisi tööandjate ja ametiühingutega.

Tagasi üles