Pool tundi pärast Nobeli rahupreemia pälvimist algas Brüsselis lahing selle nimel, kellele kuulub au detsembris Norrasse autasu järele sõita.
Tüli Brüsselis: kes sõidab rahupreemiat vastu võtma?
Financial Timesi andmetel tuli avapauk väga ootamatust kahurist – nimelt väljastas Euroopa Parlamendi president Martin Schulz pressiteate, milles väljendas rõõmu võimaluse eest autasu «koos teiste ELi institutsioonidega» vastu võtta.
Selle peale vallandus Brüsselis tõeline tulevärk, mitmed ametnikud avaldasid arvamust selle üle, kes Oslosse peaks sõitma – ning mida oleks tark teha ligi 1 miljoni eurose auhinnarahaga.
ELi siseasjade volinik Cecilia Malmström pani isegi ette, et auhinna järele tuleks läkitada 27 last, üks igast liikmesriigist.
Schulzi avangust hoolimata on kuum küsimus Brüsselis siiski, kumb «presidentidest» – kas José Manuel Barroso või Herman Van Rompuy (vastavalt Euroopa Komisjonist ja Ülemkogust) – Oslos rambivalgusse peaks astuma.
Traditsioonide kohaselt esineb Nobeli preemiat vastu võttes kõnega vaid üks isik.
Kõrgete euroametnike sõnutsi on küsimus kerkinud päevakorra ülemiste lahtriteni.
Oma tavapärasel esmaspäevasel hommikusöögil leppisid Barroso ja Van Rompuy kokku, et mõlemad sõidavad. Kes kõneleb, polevat veel selge. Ega ka viis, kuidas lahendada Schulzi küsimus.
Nobeli komitee sekretär Geir Lundestad on teinud ettepaneku, et EL võiks saata kaks esindajat – üks võtaks vastu autasu, teine peaks kõne.
Pärast võiksid mõlemad kogu tseremooniaks laval istet võtta. «Nii oleks kõige elegantsem,» usub Lundestad.