Finantstehingud maksu alla

Nii eurogrupi juht Jean-Claude Juncker (vasakult) kui ka Rahvusvahelise Valuutafondi juht Christine Lagarde seisavad finantstehingute maksu kehtestamise eest. Foto: AFP/SCANPIX

Eesti oli üks riikidest, tänu kellele ummikusse takerdunud Euroopa finantstehingute maksu kehtestamise plaan suudetakse ilmselt ellu viia.

«See on üks väike samm 11 riigile, aga tohutu hüpe Euroopale,» ütles Austria aserahandusminister Andreas Schieder pärast eelmisel nädalal Luxembourgis toimunud eurotsooni rahandusministrite kohtumist, mil sai selgeks, et nüüd saab seadusega edasi minna.

Finantstehingute maksu ideega tuli Euroopa Komisjon lagedale mullu sügisel, kuid Euroopa Liidu 27 liikmesriigis see üksmeelset heakskiitu ei leidnud. Maksu vastu olid juba toona Suurbritannia ja Rootsi. Eesti oli siis maksu suhtes veel kahtleval seisukohal.

«Rahandusministeeriumi hinnangul on Euroopa Komisjoni väljapakutud finantstehingute maksustamine sellisel kujul küsitav,» seisis ministeeriumi ettepanekus valitsusele seisukohavõtuks. Samas ei olnud seisukoht ka kategooriline.

«Finantstehingute maksustamine teatud kujul võib kõne alla tulla juhul, kui seda rakendatakse ELi-üleselt ja ka ideaalis globaalsel tasandil (eelkõige G20 riikides).»

Vastuolulised teated

Oma hilisemates väljaütlemistes väljendas rahandusminister Jürgen Ligi korduvalt Eesti leiget suhtumist finantstehingute maksu, väites, et maksustada võiks eelkõige tuletisväärtpabereid ja teisi finantsinstrumente, kus on suur finantskriisi risk, aga kindlasti ei peaks maksustama tehinguid pensionifondide osakutega ega ka tehinguid selliste investeerimistoodetega, mis on suunatud pikaajalisemale säästmisele.

Eesti hoiakud muutusid järsult mõne nädala eest, kui Eesti otsustas teha süvendatud koostööd finantstehingute maksu kehtestamiseks. Tihendatud koostöö on seadusandlik mehhanism, millega osa liikmesriike võib jätkata Euroopa Liidu õigustiku raamides tihedamat koostööd.

Koostööks peab sellega liituma vähemalt üheksa liikmesriiki ja see peab jääma avatuks kõigile liikmesriikidele. Tegemist on viimase võimalusega juhul, kui on selgeks saanud, et kogu Euroopa Liitu ühise mütsi alla koondada ei õnnestu.

Nii peaminister Andrus Ansip kui ka rahandusminister Jürgen Ligi kinnitavad, et koostööga liitumine ei tähenda maksu toetamist.

«Me ei taha täiendavat maksukoormust oma elanikele. Aga me tahame Euroopa Liidus olla initsiaatorite hulgas, nende hulgas, kes töötavad välja Euroopa Liidu tulevikustsenaariume,» ütles Ansip.

Tegemist on ilmselt siseriiklikuks tarbimiseks mõeldud sõnumiga, sest rahvusvaheline meedia kinnitab, et Eesti on kindel maksu toetaja. Reuters kirjutas, et vajaliku riikide arvu kokkusaamine oli paljudele Euroopa Liidu diplomaatidele suur üllatus.

Finantstehingute maksu osas tihendatud koostöö algatajad olid Saksamaa ja Prantsusmaa, seda toetasid Austria, Belgia, Kreeka, Portugal ja Sloveenia. Reutersi andmetel lisandusid Saksamaa tugeva surve tõttu Itaalia ja Hispaania, aga ka Slovakkia ja Eesti.

Euroopa Liidu liikmetest pole finantstehingute maksu seni toetanud Soome, Iirimaa, Holland ja Luksemburg, ehkki viimase peaminister ja eurogrupi president Jean-Claude Juncker ütles kevadel Postimehele, et ideoloogiliselt on ta selle maksu poolt, aga tuleb vaadata, millistele instrumentidele peaks maksud kehtestama.

Vaid finantsasutustele

Just millistele instrumentidele ja kellele maks kehtestatakse, on seni veel lahtine. Laialt räägitakse aktsiatele ja võlakirjadele kehtestatavast 0,1-protsendilisest ning tuletisväärtpaberitele kehtestatavast 0,1-protsendilisest maksumäärast. Euroopa Nõukogu eelmisel aastal esitatud ettepanekust loeb välja, et valuutatehinguid ei maksustata, aga valuutatehingute tuletistehinguid maksustatakse.

Projekti kohaselt peaks maks hakkama kehtima ainult finantsinstitutsioonidele ehk pankadele ja erinevatele investeerimisfirmadele, mitte aga eraisikutele. Samas pole välistatud, et pangad kannavad selle maksu lihtsalt aktsiaid ostvale eraisikule üle.

Segadust tekitab ka valitsuse 4. oktoobri istungi otsuses märgitu: «Komisjoni ettepaneku kohaselt oleks maksustatud iga tehing finantsinstrumendiga (väärtpaberiga), kui vähemalt üks tehinguosaline on pank või muu finantsinstitutsioon.»

Maksustamise määr, tuletisväärtpaberitele kümme korda väiksem kui aktsiatele ja võlakirjadele, näitab seda, et maksu eesmärk on pigem eelarvesse lisaraha saamine kui spekuleerimise vähendamine. Vastasel korral oleksid ka maksumäärade proportsioonid vastupidised. Plaanide kohaselt hakkab maks kehtima 2014. aasta algul.

Riikide praktika

•    Suurbritannias kehtib väärtpaberitele nn templimaks, mis on 0,5 protsenti tehingu summast.

•    Rootsi kehtestas finantstehingute maksu 1984. aastal, aga kuna soovitud tulemusi ei saadud, siis 1991. aastal sellest loobuti.

•    Prantsusmaa kehtestas osale väärtpaberitele (muu hulgas enam kui miljardi euro suuruse turuväärtusega ettevõtete aktsiatele) finantstehingute maksu 1. augustil 2012.

•    Kreeka kehtestas maksu tuletistehingutele 2011. aasta aprillis.

Allikas: PM